Aafrika manner.
See osa esitab kogu Aafrika mandrilt pärit kultuure, mis on dokumenteeritud arheoloogiliste tõenditega. Igas lõigus tutvustatakse kultuuri, antakse selle lühikirjeldus koos mõõtesüsteemide, pikkusühikute ja nende ühikute lühiselgitustega. Juhul kui andmeid on piisavalt, kaasnevad ühikutega muidugi teisendustabelid tänapäevaste meetermõõdustiku väärtuste jaoks.
Nabta Playa – otsesed tõendid mõõtmiste kasutamise kohta, kuid isegi oletused ei määra ühikuid...
Kultuurist
Nabta Playa on suur kuiv bassein (playa) Egiptuse lõunaosas / Nuubia kõrbes, mis oli varasel ja keskmisel holotseenil perioodiliselt veega täitunud ja elamiskõlblik. Arheoloogilised andmed näitavad asustust varasel holotseenil, mis intensiivistus 7.–5. aastatuhandel eKr (radiokarbondatumid erinevate kihtide kohta jäävad ligikaudu vahemikku 7500–4500 eKr, olenevalt leiust). Tollane keskkond hõlmas järvi, kaeve ja karjamaid, mis meelitasid hooajalisi või poolpüsivaid kogukondi.
Teaduslik kokkuvõte
Tõendid näitavad organiseeritud hooajalisi laagreid ja hiljem püsivamaid külatüüpi asulaid, kus olid kaevud, mis hoidsid vett aastaringselt. Elatusvahendid hõlmasid metsikute taimede korjamist ja üha enam keskmisel holotseenil karjakasvatust (arheoloogilistes leidudes esinevad koduloomadena veised, kitsed ja lambad). Mõned analüüsid viitavad ka taimede, näiteks hirsi või sorgo kasvatamisele või haldamisele. Suured kolded, keraamika ja tööriistade komplektid viitavad keerukale, korduvatele asustustele ja toidu töötlemise tegevustele.
Kas eksisteeris meetermõõdustik?
Arheoloogid on dokumenteerinud kääbuseid (matmiskünkad), raiutud või töödeldud kive, keraamikat (hilisemates faasides kaunistatud), koldeid, sügavaid kaeve ning kivide paigutusi või kromlehhe (kiviringe). Veiste matmised (rituaalne loomade matmine saviseintega kambrisse) on iseloomulikud teatud perioodidele ja näitavad veiste kultuurilist tähtsust.
Paigast on leitud kiviridu ja niinimetatud „kalendriring” (rõngas paaris püstistest kividest koos sisemiste plaatidega). Mitmed uurijad tõlgendavad mõningaid megalüütide orientatsioone kui viitavaid suvise pööripäeva päikesetõusule ja heledatele tähtedele — see tähendab, et paik võis säilitada varajast arheoastronoomilist praktikat, mida kasutati hooajaliste sündmuste märkimiseks (oluline karjakasvatajatele, kes jälgisid vihmaperioode). Siiski on täpsus ja eesmärk vaidluse all; paljud spetsialistid rõhutavad, et kuigi joondused on usutavad, jäävad nende kalendriline täpsus ja sümboolne tähendus tõlgenduse tasandile.
Laialdaselt aktsepteeritud, otseselt tõendatud standardiseeritud pikkusühikut või mõõdupuud Nabta Playast ei ole leitud. Olemas on megalüütide paigutuse geomeetrilised ja mõõtmelised analüüsid ning oletused, et mustrid peegeldavad varjatud mõõtesüsteeme. Need oletused ulatuvad konservatiivsetest (geomeetrilised või paigutuslikud seosed) kuni väga spekulatiivseteni (otsearvulised pikkusühikud või „tähevahemaa“ skaala). Allpool on kokku võetud peamised seisukohad ja neid toetavad või ümber lükkavad tõendid.
Mõned uurijad (nt Shatalov, Haynie ja teised analüütilise geomeetria uuringutes) on väitnud, et kiviring järgib mõõtmelisi-geomeetrilisi seoseid — st korduvaid pikkuse suhteid ja nurki, mis võisid peegeldada praktilist mõõtmisprintsiipi (plaanide koostamiseks, monumentide joondamiseks või hooajaliste asendite märkimiseks). Need on matemaatilised ja arhitektuursed tõlgendused, mis põhinevad kividevaheliste vahemaade ja nurgasuhete mõõtmisel. Need ei tõesta nimetatud ühiku, näiteks „Nabta jala“, olemasolu, kuid viitavad tahtlikule mustrile.
Väike hulk autoreid (mitte peavoolu arheoloogid) on esitanud eksootilisemaid väiteid — näiteks, et kivid kodeerivad täpseid tähevahemaid või arenenud pika vahemaa astronoomilist skaalat (Brophy „tähekaardi / kaugusskaala“ idee on tuntud näide). Neid väiteid ei aktsepteeri peamine arheoloogiline ega astronoomiline kogukond, kuna need põhinevad valikulistel mõõtmistel, vaieldavatel korrelatsioonidel ja eeldustel kavatsustest, mida välitööde andmed ei toeta. Teaduslikud kriitikad ja kordusanalüüsid rõhutavad, et sellised tulemused ei ole usaldusväärsed, arvestades dateeringute ebakindlust ja mõõtmis- või tõlgendusvigu.
Merimde Beni Salama (tuntud ka kui Merimde), dateeritud umbes 5000 eKr — Spekulatiivsed mõõtühikud...
Kultuuri kohta
Merimde Beni Salama (tuntud ka kui Merimde) asub Niiluse delta lääneosas. Asustuse ajajärku dateeritakse peamiselt hilisesse 6. kuni varasesse 5. aastatuhandesse eKr (~5000 eKr), neoliitikumi perioodi. See paik esindab üht varaseimat püsiasustusega külakultuuri Niiluse delta piirkonnas, olles kaasaegne Buto ja teiste eeldünastiliste kultuuridega.
Arheoloogilised tõendid näitavad püsivaid külasid ristkülikukujuliste majadega, mis olid ehitatud vitstest ja savist. Majandus põhines peamiselt põllumajandusel — kasvatati emmeri nisu, otra ja kaunvilju. Loomakasvatus hõlmas veiseid, lambaid, kitsi ja tõenäoliselt sigu. Tänu lähedusele Niiluse märgaladele täiendati toidulauda kalapüügi ja veelindude küttimisega.
Merimdest leitud matmispaigad näitavad kergelt kõverdatud surnukehade asendit, mõnikord koos haudade panustega, mis viitab tekkivale sotsiaalsele kihistumisele. Asustuse ulatus ja planeerimine näitavad kogukonna korraldatud juhtimist.
Merimde kujutab endast stabiilset, varast püsiasustusega kogukonda Niiluse deltas. See näitab neoliitilisi uuendusi — põllukultuuride kasvatamist, koduloomade pidamist ja asulate planeerimist. Need uuendused lõid aluse hilisemale eeldünastilisele Egiptuse kultuurilisele arengule.
Arheoloogia faktides ja oletustes
Merimdes ei ole leitud standardiseeritud mõõtesüsteemi, kuid arheoloogid on dokumenteerinud majade, koldete ja panipaikade mõõtmed, mis võimaldavad ligikaudselt rekonstrueerida ehitusmooduleid. Mõõtmised viitavad ühtlastele proportsioonidele — näiteks olid majad umbes 4–5 meetrit laiad —, kuid see näib olevat praktiline, mitte formaalselt reguleeritud.
Mõned uurijad oletavad, et hoonete paigutus järgib korduvaid mõõtühikuid (võimalik, et sammude või köie pikkuste järgi). Artefakte nagu joonlauad, märgistatud pulgad või kirjad ei ole säilinud, mistõttu kõik pakutud ühikud jäävad hüpoteetilisteks.
Võib eeldada, et selles kultuuris põhines mõõtmine inimese keha mõõtmetel (näiteks käte siruulatus, samm või kõndimispikkus), mida kasutati järjekindlalt kohalikes ehituspraktikates.
Esimesed avastused
Selle paiga tuvastas esmakordselt Hermann Junker oma lääne delta ekspeditsiooni käigus 1928. aastal. Kaevamisi viidi läbi aastatel 1929–1939, mille käigus avastati elamuid, kivist tööriistu ja loomseid jäänuseid.
Vana maailma neoliitikumi ja Vahemere basseini keerukas analüütiline ülevaade
Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud Euroopa ja Põhja-Aafrika neolitiseerimise uurimine, eriti protsesside osas, mille käigus erinevad kogukonnad võtsid kasutusele uued toidutootmise strateegiad. Uute tehnoloogiate, meetodite ja teooriate rakendamine on aidanud täpsustada majanduslike muutuste ajastust, tarbitud toidu tüüpe ning mõista nende muutuste põhjuseid.
Revolutions. The Neolithisation of the Mediterranean Basin (Edinburgh Research Explorer)Tassili n’Ajjeri kultuurid, Sahara — või jätkuvad jõupingutused pikkuse mõõtühikute tõendite leidmiseks...
Kultuurist ja boviidide ehk pastoraalsest perioodist (6000–4000 eKr)
Sellel ajajärgul toimus Sahara järkjärguline kuivamine, mis tõi kaasa suurte metsloomade vähenemise ja kodustatud loomade — veiste, lammaste ja kitsede — leviku. Selle perioodi kaljujoonised kujutavad neid muutusi elavalt, näidates karjakasvatajate elu, kodustatud karju ja igapäevaseid tegevusi sooritavaid inimesi. Eriti tuntud on 'Jooksev sarviline naine', maaling, mis kujutab pullisarvedega kaunistatud naist — viljakuse ja karjakasvatuse rolli sümbolit Sahara ühiskondades.
Piirkonna arheoloogilised leiud — asulad, kääpad ja piirangud — on andnud rohkesti keraamikat, mis annab täiendavat konteksti kaljujoonistele. Need esemed viitavad keerukale ühiskonnale, millel olid arenenud kultuurilised tavad ja sotsiaalsed struktuurid. Kunstis kujutatud arhitektuursed elemendid, nagu telgid ja tarad, osutavad kasvavale ruumi ja kogukondliku korralduse mõistmisele.
Pikkuse ühikud...?
Kuigi boviidide perioodist ei ole otseseid tõendeid standardiseeritud mõõtesüsteemide (nt pikkuse või mahu ühikute) olemasolu kohta, annavad kaljujoonised kaudseid vihjeid eelajalooliste ühiskondade ruumilise korralduse ja mastaabi kohta. Inimeste, loomade ja arhitektuursete elementide kujutamine viitab proportsioonide ja ruumiliste seoste mõistmisele. Mõned teadlased on uurinud kaljujoonistel kujutatud inim- ja loomakujude proportsioone; teatud suhete järjepidev kasutamine viitab kaasasündinud arusaamale proportsioonidest, mis võis olla algeline mõõtmise vorm. Näiteks anumad, mille ümbermõõt vastas ühele 'kuninglikule küünarale', mahutasid umbes poole 'hekat'i' vedelikust — varajane mahu mõõtmise süsteem. Asulate ja tarade ruumiline korraldus, tuletatud arheoloogilistest leidudest, näitab samuti ruumi ja mõõtmete mõistmist ning võimalikku mitteametlike mõõtühikute kasutamist.
Goberi kultuur, Lõuna-Sahara...
Kultuurist
Asukoht asub endise paleojärve (Gobero järv) kaldal, mille läbimõõt oli niisketel perioodidel umbes 3 km. Geoloogia hõlmab iidseid liivaluiteid, järvesetteid ja tõrgerinnet allpool asuvas dinosauruste ajastu liivakivis, mis seletab mõnikord sademetest sõltumatut veevarustust. Laiemas mõttes asub Gobero Lõuna-Saharas, Nigeeris, Ténéré kõrbe läänepiiril.
Leitud on umbes 182 matmispaika, millest varasemates aruannetes kaevati välja umbes 67. Varased matmised (Kiffi periood) on tugevalt painutatud poosides (põlved vastu rinda jne).
Antropoloogilisest vaatenurgast võib kultuuri kirjeldada leitud artefaktide põhjal: keraamika, helmed, elevandiluust ja luust ehted, harpuunid, konksud jne.
Arheoloogilised uuringud näitavad, et kohalike elanike peamised tegevused olid kalapüük (tilapia, Niiluse ahven, säga), vee-elustiku kasutamine (pehmekilpkonnad, krokodillid), savanniloomade küttimine, taimsete ressursside kogumine ja tööriistade valmistamine (kivi ja luu). Teneri perioodis ilmneb mõningaid koduloomade pidamise või karjatamise jälgi, ehkki see ei olnud kõigis ladestustes valdav tunnus.
Mõõtmised Goberos...
Autorid peaksid märkima, et puuduvad otsesed tõendid mõõtühikute olemasolu kohta selles kultuuris. Teisisõnu, kuigi Gobero on paljuski hästi dokumenteeritud, ei näita arheoloogilised andmed ühtki tõendit formaalse või standardiseeritud pikkusemõõdustiku (nt „jalg“, „küünar“ jne) olemasolu kohta. Järgnevad punktid toetavad seda väidet.
Praeguseks pole avaldatud kirjanduses leitud joonlaudu, mõõdupulki ega artefakte koos graveeritud mõõteskaaladega. Arheoloogilised aruanded ei ole tuvastanud korduvaid arhitektuurseid mooduleid (seinad, hoonete suurused, tarad), mis viitaksid ametlike mõõtühikute kasutamisele. Andmed suuruste kohta (nt skelettide kõrgused, tööriistade pikkused) ei tõenda kultuurilist standardit – need on pigem funktsionaalsed või individuaalsed.
Siiski esitame oma oletused...
Inimeste pikkus, tööriistade ja anumate suurused ning läbitud vahemaad (liikumine järve ümbruses) võisid praktikas olla mõnevõrra ühtlustatud, ehkki mitteametlikult. Näiteks kalade suuruste, konksude või tööriistade pikkuse järjekindlus võib viidata „rusikareeglitele“. Kui paljud tööriistad (kiviterad, kirved, käepidemed) on sarnases mõõdus, viitab see käsitöötraditsioonidele eelistatud proportsioonidega – võimalik proto-ühik. Avaldatud tööd keskenduvad siiski enam tööriistade tüpoloogiale kui täpsele mõõtude standardiseerimisele. Matmispaikade ja asulajäänuste paigutus järve ja luidete ääres võib peegeldada ruumilist korraldust, kuid ei näita mõõtühikute kasutust. Keraamika vormid (kannud, kausid) ja korduvad dekoratiivmotiivid on dokumenteeritud, kuid need ei tõenda mahu või suuruse standardiseerimist.
The Technological and Socio-Economic Organisation of the Elmenteitan Early Herders in Southern Kenya (3000–1200 BP). (Washingtoni Ülikool St. Louisis, Open Scholarship). Soovitame lugejatel tööga tutvuda, et paremini mõista meie järeldusi.See artikkel on osa pikast väljaandest. [Mine täisversiooni juurde →]
Selgitav väljaanne, mis käsitleb mõõtmismetoodika ja mõõtühikute esituse aluspõhimõtteid.
Ülevaade Sumeri riigi sotsiaalsest hierarhiast, haldusest ja majanduslikust korraldusest.
See peatükk tutvustab Vana-Rooma kultuurilist tausta, mis pani aluse selle mõõtmissüsteemi arengule.
See peatükk on pühendatud kahele kultuurile — Babülooniale ja Pärsiale — ning siin uurime, miks...
Siin pöördume tagasi kultuuri juurde, mis on juba möödunud, kuid vaatleme seda teise nurga alt...
Oleme läbinud palju kultuure, ja maailm näib ikka veel lõputa. Meie teekond jätkub — seekord...
