Lükurgose poliitilised reformid: Sparta tõus

‘Lycurguse’ poliitilised reformid olid spartalaste tõusuks võimule kuuendal sajandil olulised kahel põhjusel: esiteks kõrvaldas nende sisepoliitiliste probleemide lahendamine peamise poliitiliste murrangute põhjuse, mis tekitas türannia kogu ülejäänud Kreekas; teiseks võimaldas põhiseaduslik harmoonia riigi peamiste poliitiliste jõudude (kuningad, Gerousia ja ‘damos’) vahel spartalastel suunata oma ühised jõupingutused teiste Kreeka linnade vastu, samuti teostada kontrolli oma helootide ja perioikide üle. Thukydidese sõnadega:

Thukydides 1.18.1:

Sest umbes nelisada aastat või veidi rohkem kuni selle [s.o Peloponnesose] sõja lõpuni on lakedaimonlased nautinud sama valitsussüsteemi. Olles selle tõttu võimsaks saanud, sekkusid nad teiste riikide asjadesse.

Nende poliitiliste reformide aluseks oli arhailine dokument, mida tuntakse Suure Rhetra nime all, mida tsiteeritakse Plutarchose teoses ‘Lycurguse elu’, kuid mille ta peaaegu kindlasti leidis Aristotelese kadunud teosest ‘Spartalaste põhiseadus’.

‘Rhetra’ on Sparta sõna dekreedi või seaduse jaoks, mida traditsiooni kohaselt ei kirjutatud üles, nagu oli kombeks viienda sajandi Ateenas. Kuid Suur Rhetra oli eriti Sparta hopliitide jaoks nii tohutu poliitilise tähtsusega, et selle sätted kirjutati mingil ajal üles tagatisena, et neid austatakse ja nende kohaselt tegutsetakse tulevikus:

Plutarchos, Lycurgus 6:

Olles loonud Syllanian Zeusi ja Athena kultuse, olles teinud ‘tribingu ja obingu’ ning olles asutanud kolmekümneliikmelise Gerousia, sealhulgas kuningad, (1) hoiavad nad aastaajati Apellai Babyka ja Knakioni vahel; (2) Gerousia peab nii esitama ettepanekuid kui ka seisma kõrval; (3) damos [dooria kreeka keeles ‘demos’] peab omama õigust [Plutarchose glossis halvasti moonutatud dooria fraasile] ‘langetama otsustav otsus’; … (4) aga kui damos räägib kõveralt, peavad Gerousia ja kuningad olema eemaldajad.

Kahjuks on nende põhiseaduslike sätete täpne tähendus ja olulisus, dokumendi dateerimine ja ajalooline kontekst selle tutvustamise ajal kaasaegsete teadlaste seas suurim vaidlusküsimus. Sellegipoolest sätestas Suur Rhetra, ehkki kõige lihtsustatumal kujul, riigi nelja peamise institutsiooni volitused ja vastastikuse seose (vt allpool ‘Efooride’ põhiseaduslikke volitusi).