Leopard ja kits
'Rumal kits!' hüüdis leopard. 'Miks sa lased inimestel sind puudutada nende pikkade, kontiste kätega? Sa peaksid selle asemel minuga tulema; minu käed on nii pehmed ja karvased.'
'Ei!' määgis kits. 'Ma jään siia! Ma ei lähe sinuga kaasa.'
Siis haaras leopard kitsel kinni ja kits karjatas: 'Mää-ää-ää-ää-äh!'
'Narr!' ütles leopard. 'Miks sa karjud, kui mina sind puudutan, aga mitte siis, kui inimesed sind oma luukätega puudutavad? Ma ei saa sinust aru.'
Kits jätkas karjumist ja leopard jooksis minema, kartes, et inimesed tulevad.
Sellest ajast peale on leopard kitsi peale vihane ja püüab teda tappa.
Lõviemane ja antiloop
Kord oli lõviemane, kes sünnitas poja.
Pärast sünnitamist oli ta näljane. Möödus seitse päeva ja ta polnud midagi söönud.
„Ma pean minema jahile. Ma pean hankima toitu,“ mõtles ta, „või muidu sureme mina ja mu poeg ära.“
Ta nägi antiloopi karjatamas ja hiilis talle ligi, aeglaselt ja vaikselt.
Siis sai antiloop aru, et lõviemane on seal. Ta pööras oma pea ja vaatas talle otse silma. „Tere tulemast, sugulane!“ ütles antiloop.
Lõviemane häbenes ega rünnanud antiloopi. Ta ei saanud rünnata kedagi, kes oli tema sugulane.
Nii jäi antiloop ellu.
Krokodill ja kana
Kana jalutas jõe kaldal, kui krokodill ta haaras. „Oh, mu vend,“ kraaksatas ta, „ära tee seda!“
Krokodill oli tema sõnadest nii üllatunud, et lasi tal minna.
Järgmisel päeval püüdis ta kana uuesti kinni ja taas ütles kana talle: „Lase mind lahti, mu vend!“
Krokodill oli segaduses. „Ta elab maal, mina elan vees.
Kuidas ma saan olla tema vend?“
Ta palus oma targa sõbra sisaliku seda selgitada.
„Kas sa ei saa aru?“ ütles sisalik. „Krokodillid munevad, sisalikud munevad, kanad ka munevad. See teeb meist perekonna.“
Sel põhjusel ei söö krokodillid kanu.
Lendlase matused
Lendasel oli halb olla.
Kuna tal polnud kodus kedagi, kes tema eest hoolitseks, suri ta, mistõttu naabrid kutsusid tema sugulasi matuseid ette valmistama.
„Tulge, linnud!“ ütlesid nad. „Teie sugulane, Lendlane, on surnud.“
Linnud tulid, aga kui nad nägid surnud Lendlast, ütlesid nad: „Ta ei ole meile sugulane; tal pole sulgi.“
Seejärel kutsusid naabrid rotid.
„Tulge, rotid!“ ütlesid nad. „Teie sugulane, Lendlane, on surnud.“
Rotid tulid, aga kui nad nägid surnud Lendlasi, ütlesid nad: „Ta ei ole meile sugulane; tal pole saba.“
Seega jäeti Lendlane, kuna tal polnud sugulasi, matmata.
Lõviemane ja Jaanalind
Lõviemane möirgas.
Jaanalind möirgas vastu.
'Sa oled väärt seltsimees,' tunnistas lõviemane. 'Jahime koos.'
Jaanalind jahtis oma jalgadega; lõviemane kasutas oma hambaid. Nad tapsid antiloope ja lohistasid need sinna, kus lõviemase pojad ootasid.
'Palun võtke kogu liha,' ütles jaanalind lõviemasele. 'Mina eelistan verd juua.'
Siis jaanalind, lõviemane ja pojad puhkasid.
Jaanalinnu suu vajus une pealt lahti.
Üks poeg vaatas jaanalinnu suhu. 'Ema,' sosistas ta, 'sellel olendil pole hambaid!'
Lõviemane möirgas vihaselt. 'Sa ei ole väärt seltsimees,' karjus ta jaanalinnu peale ja siis ta kargas, rebides jaanalinnu oma hammastega tükkideks.