Anansi, Elevant ja Jänes: Nutikad trikid ja rahvajutud

Anansi haaras pika kepi ja istus Mao uru ette, pomisedes valjusti. „On ta! Või äkki ei ole? On ta! Või äkki mitte?

Madu roomas oma august välja ja küsis: „Missssssss sul viga on, Ananssssssssi?

„Jumal ütleb, et sa ei ole nii pikk kui see kepp,” vastas Anansi, „aga mina ütlen, et oled küll.

„Muidugi olen ma nii pikk kui ssssssee keppppppp,” sisistas Madu.

„Ma tõestan seda!”

Madu vingerdas mööda keppi. Siis haaras Anansi Mao peast ja sidus selle kepi külge, samuti ka saba.

Naerdes jooksis Anansi tagasi Jumala juurde ja andis talle Mao.

„Nüüd too Leopard!” ütles Jumal.

Anansi valmistas suure puuri. Seejärel õmbles ta oma silma kinni ning läks Leopardi koopasse, lauldes ja naerdes.

'Miks sa nii õnnelik oled?' küsis Leopard.

'Ma õmblesin oma silma kinni,' ütles Anansi, 'ja nüüd ma näen kõige ilusamaid asju. See on maagia!'

'Õmble ka minu silm kinni!' möirgas Leopard. 'Ma tahan näha neid ilusaid asju!'

Anansi õmbles ühe Leopardi silma kinni.

'See ei tööta,' urises Leopard.

'Ma õmblen teise silma kinni,' ütles Anansi.

Siis ei näinud Leopard midagi. Anansi püüdis Leopardi kergesti puuri ja viis ta Jumala juurde.

Nii saidki kõikidest lugudest Anansi-lood!

Elevant oli Ämbliku trikkidest väsinud. Ta tahtis kätte maksta! Nii läks Elevant Ämblikku otsima.

Vahepeal leidis Ämblik kuivanud antiloobi naha ja pani selle selga. Seejärel seisis ta Elevandi maja lähedal teel.

Kui Elevant mööda kõndis, ütles ta: “Antiloop! Mis sinuga juhtus? Sa näed kohutav välja.”

Ämblik jäljendas antiloobi häält. “Ma võitlesin Ämblikuga,” ütles ta oigades ja ägades. “Ja vaata mind nüüd! Ma kardan… lõpp… on lähedal…”

Ämblik kukkus maha ja Elevant arvas, et Antiloop on surnud.

“Vaeseke Antiloop!” ütles ta.

See muutis Elevandi Ämbliku ees kartlikuks; ta ei läinud teda enam otsima.

Elevant kandis seljal meepurki, kui ta nägi tee ääres oma sõpra Jänest.

'Anna mulle palun sõitu!' ütles Jänes.

Elevant tõstis Jänese selga ja siis hakkas Jänes mett sööma.

'Anna mulle kive, et linde loopida,' ütles Jänes; Elevant korjas üles kive.

'Anna mulle liiva, et oma higist nägu pühkida,' ütles Jänes. Elevant korjas üles liiva.

Jänes täitis purgi kividega, tasandas selle liivaga, määris peale veidi mett ja hüppas siis maha.

Jänes oli ammu läinud, kui Elevant mõistis, et mesi on ka läinud.

Elevant ja Jänes olid sõbrad.

'Kasvatame kõrvitsaid!' ütles Jänes.

'Mulle meeldib süüa kõrvitsaid,' ütles Elevant, 'aga ma ei tea, kuidas neid kasvatada.'

'Ära muretse!' ütles Jänes. 'Ma õpetan sulle. Saladus on kõrvitsaseemnete röstimises enne istutamist.'

Elevant ostis kõrvitsaseemneid, röstitas need ja istutas röstitud seemned mulda.

Jänes seevastu röstitas ainult mõned oma kõrvitsaseemnetest, mis ta ära sõi, ja seejärel istutas ta röstimata seemned mulda.

Kui Elevant nägi, et Jänese aed oli täis kõrvitsaid, samas kui tema enda aed oli tühi, mõistis ta, et Jänes oli teda petnud.