Kilpkonn ja tema võlad
Kilpkonn oli võlgu kõigile oma sõpradele.
'Maksa mulle!' ütles Uss.
'Oota siin,' vastas Kilpkonn ja läks Kukele.
'Maksa mulle!' ütles Kukk.
'Tule minuga!' vastas Kilpkonn.
Kukk tuli, sõi Ussi ära ja ootas oma raha.
Siis läks Kilpkonn Metskassile.
'Maksa mulle!' ütles Metskass.
'Tule minuga!' vastas Kilpkonn.
Metskass tuli, sõi Kuke ära ja ootas oma raha.
Siis läks Kilpkonn Leopardile.
'Maksa mulle!' ütles Leopard.
'Tule minuga!' vastas Kilpkonn.
Leopard tuli ja ründas Metskassi. Nad võitlesid ägedalt ja tapsid teineteist heitluses.
Siis Kilpkonn naeris ja sõi nad mõlemad ära.
Ta ei maksnud kellelegi.
Kaamel ja tema seitse kaaslast
Kaamelil oli seitse kaaslast: Lõvi, Madu, Okaspõõsas, Tuli, Üleujutus, Ausus ja Pettus.
Pettus ütles Maole ja Okaspõõsale: “Tapame Lõvi! Madu võib Lõvi hammustada ja siis Okaspõõsas peituda.”
Nii Madu hammustas Lõvi ja peitus.
Kaamel oli vihane. “Tuli, põleta Okaspõõsas ja Madu.”
Tuli kuuletus.
Siis ütles Kaamel: “Üleujutus, kustuta Tuli!”
Pettus hüüdis: “Üleujutus uputab meid.”
“Üleujutus ei saa mäest üles minna,” ütles Ausus. “Kanna meid mäest üles, Kaamel!”
Kaamel kandis Ausust ja Pettust mäest üles.
Pettus ütles: “Tapame Kaameli!”
Pettus ja Ausus tapsid Kaameli ja keetsid ta.
Aga kui nad ta liha sõid, siis see lämmatas neid.
Nad surid.
Kõik läinud.
Koer ja soomusloom
Koer ja soomusloom krõbistasid kõrvitsaseemneid.
Soomusloom sõi kõik oma seemned ära, aga koer hoidis enda omi alles.
„Miks sa seemneid ei säästa?“ küsis koer ja soomusloom kukkus surnult maha.
Mööda jalutas naine. „Kuidas soomusloom suri?“
Koer ütles: „Ma küsisin soomusloomalt: miks sa seemneid ei säästa?“
Kui koer seda ütles, kukkus naine surnult maha.
Koera õde jalutas mööda. „Kuidas naine suri?“
Koer ütles: „Ma ütlesin naisele, et ma küsisin soomusloomalt: miks sa seemneid ei säästa?“
Kui koer seda ütles, kukkus tema õde surnult maha.
Hirmutatuna sellest sündmuste jadast, ei rääkinud koer enam kunagi.
Varblane ja Papagoi
Üks mees suri.
Varblane ja Papagoi vaidlesid selle üle, kes peaks mehe vara pärima.
'Ma elasin terve oma elu koos selle mehega,' ütles Varblane. 'Kuhu tema kolis, sinna kolisin mina. Ma jäin alati tema juurde.'
'See pole midagi!' kraaksatas Papagoi. 'Mees võttis mind puulatvadest. Kui mu suled kasvasid, tegi ta peaehte, mille ta müüs raha eest, millega ta ostis endale naise, kellel olid tütred, kes said abikaasad, kes andsid neile lapsi. Mina olen selle perekonna rikkuse põhjus; seetõttu peaksin mina pärima.'
Inimesed otsustasid Papagoi kasuks. 'Tema on allikas; tema peab pärima.'
Olematu Eesli Oht
Poiss leidis tänavalt mõned mündid. “Me saame osta kanu!” ütles ta.
“Jah!” ütles isa. “Kanad munevad mune ja me müüme mune, et osta kitsi.”
“Jah!” ütles poeg. “Kitsed poegivad ja me müüme kitsetallesid, et osta eesel, ja sa annad mulle eesli, et ma saaksin sellega sõita.”
“Ei!” karjus isa. “Eesel on minu!”
“Ei!” karjus poeg. “Eesel on minu!”
“Minu!” karjus isa.
“Minu!” karjus poeg.
Ja siis isa lõi oma poega ja tegi ta ühest silmast pimedaks.
Kõik olematu eesli pärast.