Leopard ja Inimene
Vanasti haarasid leopardid inimesi käest, mis tähendas, et inimesed mõnikord pääsesid.
„Leopard oli nii rumal!“ hooples üks mees. „Kui ta oleks mind haaranud kurgust, poleks ma kunagi vabanenud. Aga see rumal olend haaras mind käest, nii et ma murdsin end vabaks ja pääsesin minema.“
Põõsas olev leopard kuulis mehe sõnu. „Kõige suurem loll üldse,“ ütles ta endamisi naerdes, „on see, kes õpetab oma vaenlasi, kuidas teda tappa.“
Sellest ajast peale haaravad leopardid inimesi kurgust ja keegi ei pääse, seda kõike tänu mehele, kes hooples.
Lõvi perekond ja leopard
Lõvi oli olnud pikka aega ära ning tema naisel ja lastel polnud toitu.
Kui lõviemanda nägi leopardit mööda kõndimas, anus ta abi.
„Lõvi pole koju tulnud,“ ütles ta, „ja me nälgime.“
Tundes kaasa väikestele kutsikatele, püüdis leopard elandi ja lohistas selle nende koopasse tagasi.
Just siis, kui kutsikad hakkasid sööma, tuli nende isa lärmakalt möirates tagasi koju.
Hirmunud leopard jooksis ja peitis end rohus.
Lõvi raevutses oma naise peale armukadedusest. „Kuidas sa julgesid leopardilt abi vastu võtta!“
Et vältida lõviga kohtumist, tuleb leopard nüüd välja ainult öösel.
Lendav Lõvi
Lõvi oskas varem lennata; tema jõud tuli tema ohvrite luudest.
Ta määras Varese neid luid valvama. “Ära lase kellelgi neid luid murda!” käskis ta.
Kuid Konn tuli ja purustas luud. “Ma ei karda,” ütles ta Varesele. “Ütle Lõvile, et mina tegin seda!”
Kui Lõvi mõistis, et ta ei saa enam lennata, jooksis ta koju tagasi.
Vares kraaksatas: “Konn tuli ja murdis luud.”
Lõvi püüdis Konna haarata, kuid iga kord hüppas Konn kaugemale.
Nüüd ei saa Lõvi lennata ja ta karistas Varest luude valvamata jätmise eest: keegi ei saa enam Varese sõnadest aru.
Esimene Lõvi
Kauges minevikus oli lõvi tavaline kodukass ja ta elas koos inimestega külas.
Kuid siis ühel päeval see kass ajas kana taga, püüdis selle kinni ja sõi ära. Inimesed olid väga vihased.
Järgmisel päeval tegi kass midagi veel hullemat: ta ründas beebit ja kriimustas teda.
Kassi omanik karjus talle: 'Ma tapan su ära!'
Kass teadis, et ta on ohus, nii et ta jooksis ära ja peitis end põõsasse, kaugel inimestest.
Temast sai lõvi ja nüüd on lõvid ja inimesed vaenlased.
Esimesed paavianid
Ühel naisel oli kunagi kolm last.
Kui ta vaatas vilja kasvamist teiste inimeste põldudel, otsustas ta: 'Me võtame selle vilja oma pere jaoks.'
Tema lapsed varastasid vilja, kuid pealik tabas nad. Ta tappis kaks last ja üks pääses põgenema.
Tema sõbrad käskisid tal leinas juuksed lõigata, kuid ta keeldus. 'Ma ei lõika oma juukseid!'
Pärast seda jooksis naine koos oma ellujäänud lapsega ära.
Naise juuksed kasvasid pidevalt ja nii ka tema lapse juuksed.
Nad kõndisid neljakäpakil. Nad olid kaetud karusnahaga.
Neist said paavianid.