Ämblik laos
Linna loomad hoidsid oma vilja ühises laos, et neil oleks näljahäda ajal süüa.
Ämblik käis seal salaja iga päev ja sõi vilja.
Ta kogus ka hüääni sõnnikut kõrvitsasse ja viskas selle lattu.
Kui näljahäda saabus, läksid loomad oma lattu.
„See on tühi!“ karjusid nad.
Siis nad nägid sõnnikut ja hüüdsid: „See on hüääni sõnnik!“
„Aga ma olen süütu,“ protesteeris hüään.
Ämblik vastas: „Tõendid näitavad vastupidist.“
Nad ajasid hüääni linnast kaugele ja nüüd pole tal loomade seas sõpru.
Kõik tänu ämblikule.
Kui Šaakal ja Hüään olid Teenijad
Šaakal ja Hüään läksid koos sama mehe juurde teenistusse.
Öösel tõusis Šaakal üles ja rüüstas sahvrit, süües ära kogu searasva rasvavannis. Seejärel kraapis ta välja, mis järele oli jäänud, ja määris selle Hüääni sabale, kui Hüään sügavalt magas.
Hommikul hüüdis mees: “Hei, kes sõi ära kogu searasva?”
Esiteks süüdistas ta Šaakalit.
“Mitte mina, härra,” protesteeris Šaakal. “Mitte mina! Vaadake Hüääni saba ja te näete, kes on varas.”
Mees peksis siis Hüääni peaaegu surnuks, samal ajal kui
Šaakal lihtsalt naeris.
Kuningas Lõvi ja Viljavaras
Keegi varastas põldudelt vilja.
„Ma püüan varga kinni ja tapan ta!“ möirgas kuningas Lõvi.
Ta jäi varitsusse… ja püüdis kinni Jänese.
„Ma pole varas!“ protesteeris Jänes. „Ma tulin sulle seda krooni andma!“ Ta näitas Lõvile krooni. „Nõjatu selle puu vastu ja ma kroonin su!“
Jänes lahutas Lõvi laka, teeseldes, et teeb kroonile ruumi, kuid tegelikult sidus ta Lõvi juuksed puu külge.
Lõvi oli lõksus!
Seejärel puistas Jänes Lõvi ümber viljakestad.
„Varas!“ karjus Jänes. „Tulge vaatama varast!“
Kõik loomad tulid ja peksid Lõvi surnuks, sest ta varastas nende vilja.
Jänes, paavian ja maapähklid
Jänes ja paavian ründasid maapähklipeenart.
Kui nad pidutsesid, ütles Jänes: “Mängime oma sõrmedega mängu!”
“Ei,” ütles Paavian. “Ma kasutan oma sõrmi söömiseks.”
“Oma suudega!”
“Ei, ma kasutan oma suud.”
“Oma silmadega!”
“Ei, ma kasutan oma silmi.”
“Oma sabadega!”
“Olgu,” nõustus Paavian, “aga sa pead mulle näitama, kuidas seda mängu mängida.”
“See on lihtne,” ütles Jänes, haarates Paaviani sabast ja sidudes selle maasse löödud vai külge. Siis hüüdis Jänes: “Tulge, inimesed! Tulge, koerad! Paavian varastab teie maapähkleid!”
Kui inimesed ja koerad Paaviani ründasid, jooksis Jänes naerdes minema.
Ilves ja ahv
Pikast jahiretkel väsinud ilves heitis puhkama, kuid ta ei saanud magada, sest kirbud hammustasid teda igalt poolt.
Siis ta nägi ahvi.
'Aita mind, ahv!' ta ägises. 'Tule kitku need kirbud ära.'
'Meelsasti!' ütles ahv.
Ahv kitkus kirbud ära ja ilves magas.
Siis ahv lõpetas kirbude kitkumise. Ta võttis ilvese saba ja sidus ta puu külge. Seejärel lõi ta teda pähe, et teda üles äratada, kui ta naerdes ära jooksis.
Kui ilves püüdis ahvi taga ajada, mõistis ta, et on kinni jäänud.
'Ma maksan sulle selle eest kätte, ahv!' ta karjus.
Ilves tahtis kättemaksu.