Põõsasgasell ja jänes
'Ma tean, et leopard on ohtlik,' ütles põõsasgasell, 'aga ma pole teda kunagi näinud.'
'Ma saan selle korda ajada,' pakkus jänes.
Ta viis põõsasgaselli jõeäärse puu juurde. 'Oota siin puu otsas,' ütles jänes.
Seejärel läks jänes leopardi juurde. 'Põõsasgasell supleb jões,' ütles ta. 'Jälgi mind!'
'Seal ta on!' sosistas jänes leopardile, osutades põõsasgaselli peegeldusele.
Leopard hüppas sisse.
Ei mingit põõsasgaselli.
Jänes osutas. 'Ta on ju seal!'
Leopard sukeldus taas vette.
Mitte midagi.
'Sa raiskasid mu aega, jänes!' ütles leopard vihaselt, kui ta lahkus.
Põõsasgasell tuli alla ja tänas jänest: ta oli näinud leopardi ja ellu jäänud!
Jänes ja Pilvesaared
Jänes nägi pilvi tiigis peegeldumas.
'Millised kaunid saared!' hüüatas ta. 'Ma peitun oma vaenlaste eest neile saartele. Nad ei leia mind kunagi.'
Seejärel solvas Jänes Elevant. 'Vaata seda suurt pead!' karjus ta. 'Aga ajusid pole!'
Elevant ajas Jänest taga, aga kui Jänes hüppas tiiki, ei olnud seal ühtegi saart, kuhu ta saaks peituda.
Elevant haaras Jänest oma londiga ja raputas teda.
'Mul on sinu trikkidest kõrini!' karjus ta, surudes Jänest sügavale mudasse tiigi serval. 'Ma loodan, et see lämmatab sind!'
Jänes ei saanud midagi öelda, sest ta suu oli täis muda.
Hüään ja mudane jänes
Hüään leidis Jänese mudast lömastatuna. Arvates, et ta on surnud, hüüatas ta: 'Kui hea teda on süüa!'
Teda üles korjates nägi ta, kui määrdunud ta oli ja otsustas ta tiigis puhtaks pesta.
Kogu aeg hoidis Jänes hinge kinni, et Hüään ei taipaks, et ta on veel elus. Kui ta teaks, et ta on elus, peaks ta ta päriselt tapma.
Pärast Jänese pesemist jättis Hüään ta päikese kätte kuivama, samal ajal kui ta uinakut tegi. Kui Jänes kuulis tema norskamist, hüppas ta püsti ja jooksis, hüüdes Hüäänile: 'Tänan vanni eest!'
Põllumees ja Jänes
Põllumees tabas Jänese pähkleid varastamast. Ta sidus Jänese puu külge ja läks piitsa järele.
Hüään kõndis mööda. “Mis juhtus, Jänes?”
“Põllumees tappis kitse,” ütles Jänes, “ja käskis mul selle ära süüa.
Ma keeldusin, nii et ta sidus mu kinni. Ta tuleb tagasi koos kitsega ja sunnib mind seda sööma.”
Hüään oli näljane. “Ma võiksin kitse sinu eest ära süüa!” pakkus ta.
“Kas sa tõesti teeksid seda?”
Hüään noogutas.
“Sidus mind lahti ja ma seon sinu kinni.”
Jänes jättis Hüääni kinni seotuks ja kui põllumees tagasi tuli, peksis ta Hüääni, et see Jänese minema lasi.
Skorpion ja hüään
Karjane viis oma jäära turule.
'Ma tulen sinuga,' ütles Skorpion; mees nõustus.
Tee peal kohtasid nad hüääni.
'Ma tulen sinuga,' ütles hüään; mees nõustus.
Nad lõid tee peale laagri üles.
Skorpion peitus jäära villas.
Umbes keskööl ütles hüään vaikselt: 'Kas keegi on üleval? ...
Keegi?'
Skorpion kuulis, kuid vaikis.
Seejärel haaras hüään jäära, ja Skorpion nõelas teda.
Hüään ulgus valust. 'Ma lähen koju!' ta kiljatas.
'Oh, palun jää!' ütles Skorpion, naerdes. 'Me oleme siin kõik sõbrad!'
'Ei!' haugatas hüään. 'Mul on mujal kohtumine. Head aega!'
Hüään jooksis minema, ägisedes valust.