Antiik-Rooma varajane etapp
Siin tutvustame mitu punkti autorite vaatepunktist
Peamine teema, mida käsitleme, on oksjonid ajaloolises kontekstis.
Miks me valime selle lähenemise? Selleks, et vältida tavapärast viga – „ajalooliste nähtuste moderniseerimine“.
Artikli eesmärk on viia meie hinnatud lugejad klassikalisse ajaloolisse konteksti ja uurida oksjoneid kui sotsiaalse tegevuse akte, lähtudes autorite vaatepunktist.
Samm-sammult jälgite iga klassikalise Rooma arengu etappi, jälgides selle evolutsiooni, mis võib olla väga kasulik sotsiaalsete suhete muutuste mõistmiseks ning aitab paremini mõista oksjonite kaasaegset struktuuri ja kujundust kui kaubandusvahendit.
Senati määratlus
Selleks, et jälgida, kes olid antiik-Rooma kodanikud ja mis oli antiik-Rooma kui metropol, pakume lühikest reisi algusaegadesse...
Cenate:
Cenate selles kontekstis: arhailine, legendaarne, pool-müütlik nõukogu (proto-Senat).
Senat:
Senat selles kontekstis: hiljem institutsionaliseeritud kogu, ajalooliselt tõestatud.
Romulus ja Rooma
Siin käsitleme Romuluse perioodi kui eelt sammu enne põhjalikku ülevaadet. Lugeja peaks teadma, et see osa ilmub artiklis kaks korda, kuid veidi muudetud kontekstis.
Hoolimata sellest, et sellist isikut, keda mõned allikad nimetavad Romulukseks, peetakse legendaarseks, on legendidel siiski oma koht meie ajaloo mõistmises...
„Romulus ja Remus, Rhea Silvia ja Marss'i pojad, jäeti Tiberi jõe äärde, päästeti emavaese poolt ja kasvatati karjase poolt. Täiskasvanuks saades nad naasid ja otsustasid linna rajada. Pärast vaidlust Remusega koha ja ennustuste üle tappis Romulus oma venna ja nimetas linna enda järgi, Rooma.“
Livius – Ab Urbe Condita, I raamat, 6 peatükk (u. 27–9 eKr)„Romulus ja Remus, Rhea Silvia lapsed, jäeti Tiberi äärde, imetati emavaese poolt ja kasvatati karjase Faustuluse poolt. Täiskasvanuks saades otsustasid nad linna rajada. Romulus, olles valinud Palatiini mäe, tappis Remuse pärast seda, kui ta hüppas müüri üle, ja sai ainuvalitsejaks, andes linnale nimeks Rooma.“
Dionysius Halikarnassusest – Rooma Antiquities, I raamat, 7–8 (u. 30–27 eKr)„Romulus ja Remus, Marss'i pojad, jäeti jõe äärde surema, päästeti emavaese poolt ja hiljem kasvatati Faustuluse poolt. Täiskasvanuks saades otsustasid nad linna rajada. Tekkinud vaidluses mäe üle, kus asuda, põlgas Remus Romuluse müüre ja tappeti. Romulus sai Rooma esimeseks kuningaks.“
Plutarchus – Romuluse elu, 2–3 peatükk (46–120 pKr)
Allikad, millega kokku puutume, ei ole täielikult usaldusväärsed, ühe lihtsa põhjuse tõttu: kõik need on kirjutatud märkimisväärselt hiljem kui kirjeldatud sündmused. Isegi kui kõrvale jätta tolle aja stilistika, võib linna rajamise ajalugu, nagu ülal kirjeldatud, olla aktsepteeritav ainult eranditega, kui sellised tunnistused ühtivad arheoloogiliste andmetega — ja õnneks need ühtivad! Tekstide rikkuste ja kaunistuste eemaldamisel saame andmeid, mida saab analüüsida ja faktidega võrrelda.
Kogume siis fakte Rooma linna rajamise kohta
Antiiksed kirjanduslikud tunnistajad (Livius, Dionysius, Plutarchus, Ovidius jt) kirjutasid sajandeid pärast sündmusi; arheoloogia annab otseseid füüsilisi kuupäevi. Allpool toon mõned tsitaadid antiiksetest tekstidest (tõlkekohtadega) ja kaasaegsed arheoloogilised kokkuvõtted (kaevandamise aruanded iga fakti kõrval).
Antiikne tunnistus (faktid, nagu nad kirja panid):
Livius esitab traditsioonilise rajamise narratiivi ja kasutab tavapärast asutamise kronoloogiat (Rooma kalendri traditsioon asetab Romuluse rajamise aastasse 753 eKr).
Kogu kuningriigi valitsemise kestus linna rajamisest…
(Livius, Ab Urbe Condita, I raamat)Materiaalne tõendusmaterjal näitab urbaniseerimisaktiivsust Palatiini ja Forumi piirkonnas 8. saj eKr, mis on kooskõlas proto-linnalise rajamisega I aastatuhande keskel eKr. Keraamika, majajäänused ja rituaalsed leiud pärinevad 9.–8. saj eKr, toetades tuumikasustatud asula teket sel ajal (arheoloogilised sünteesid ja Palatiini kaevamised).
Asukoht: Palatiini mägi (ja ümbritsevad madalikud – Forumi piirkond) kui tuumik
Antiikne tunnistus:
Arheoloogia:
Palatiini kaevamised paljastavad rauaaja majad, postiaugud ja varajase müürijooni (mõned teadlased nimetavad seda Palatiini piiriks „murus Romuli“), dateeritud 8. saj eKr. Varajased haudad tulevases Forumi orus lõpevad 9. saj eKr lõpus ja ala muutub 8. saj eKr avalikuks (või rituaalseks). Need andmed määravad algse asustuse ja rituaalse (urbanistliku) tegevuse Palatiinil ja ümbritsevates orgudes 8. saj eKr.
„Kaksikud“ (ja „emavaene“) rajamise legend — Romulus ja Remus
Antiiksed tsitaadid: (klassikaline legendaarne vorm)
Varajane kindlustus | Palatini müür (mõnikord seostatakse „Romulusega“)
Antiiksed tunnistused:
Arheoloogia:
„Romulus määras linna piirid, ehitas müürid, kindlustas Palatini mäe, paigutas vaatluspostid ümber perimeetri ja organiseeris rahva linna kaitseks.“
Livius — Ab Urbe Condita, I raamat, 4–6 peatükki (u 27–9 eKr)„Pärast linna rajamist ümbritses Romulus selle müüridega ja määras kodanikud iga osa kaitseks, paigutas vaatluspostid ja kindlustas Palatini ligipääsud. Nii sai linn turvaliseks ja kodanikud olid distsiplineeritud nii sõjas kui rahus.“
Dionüüsios Halikarnassusest — Rooma antiika, I raamat, 10–14 jaotis (u 30–7 eKr)„Nii pani Romulus, ümbritsedes linna müüriga ja määrates iga mehe õigesse kohta kaitses, Rooma ja Senati alused.“
Livius, I raamat, 6 peatükk„Ta ehitas valitud koha ümber vallid, määras piirid ja jagas maatükid iga asuka vahel, nii et kaitse ja elamud olid süsteemselt korraldatud.“
Dionüüsios, I.11–12
Varajane kodu arhitektuur: onnikud (Casa Romuli)
Arheoloogia:
Antiiksed tunnistused:
„Romuluse onni koht säilitati ja selle lihtsus tähistati traditsiooniga; hiljem hoidsid pontifikud seda pühapaigana, meenutades linna tagasihoidlikku algust.“
„See onn, mille Romulus ehitas oma kätega Palatini mäel, säilitati roomlaste poolt ka pärast suuremate majade ja avalike hoonete rajamist, teenides linna päritolu sümbolina.“
Livius — Ab Urbe Condita, I raamat, 6 peatükk (u 27–9 eKr)„Romuluse maja Palatini mäel oli väike ja lihtne, valmistatud pätsimata tellistest ja rohust. Hiljem säilitasid roomlased selle hoolikalt ning pontifikud hoolitsesid selle eest, hoides elus linna asutaja mälestust.“
Dionüüsios Halikarnassusest — Rooma antiika, I raamat, 14 jaotis (u 30–7 eKr)„Romulus ehitas Palatini mäel onnist tagasihoidlikest materjalidest, ja isegi pärast linna laienemist säilitati onn pühana reliktina. Selle eest hoolitsesid preestrid, kes näitasid seda neile, kes soovisid näha asutaja elukohta.“
Pluutarhos — Romuluse elu, 9 peatükk (46–120 pKr)
Varajased rituaalipaigad foorumis või Comitiumis... (Vulcanal, Lapis Niger, Regia)
Arheoloogia:
„Romulus, olles määranud linna piirid, eraldas Kapitooliumi nõlval pühapaiga, Vulcanali, Vulkanile kummardamiseks, ja otsustas, et kogunemine toimuks seal hädaolukordades.“
„Comitium, rahva kogunemiskoht, rajati Foorumi lähedale, et kodanikud saaksid koguneda valimisteks ja aruteludeks ning jälgida pühade rituaalide toimimist.“
„Romulus või Numa määrasid Pontifex Maximus maja, mida kutsuti Regiaks, kust toimus linna religioossete asjade administratsioon.“
Livius — Ab Urbe Condita, I raamat, 6–7 peatükki (u 27–9 eKr)„Romulus pühitses Vulkanile pühamu mäe avatud nõlval, kutsudes selle Vulcanaliks, ja otsustas, et avalikke ohverdusi tehakse seal sõja või katkude ajal.“
„Foorumi lähedale eraldati ala kodanike kogunemiseks, Comitium, kus vanemad kohtusid ja käsitleti juriidilisi ja religioosseid küsimusi.“
„Foorumi lähedale eraldati ala kodanike kogunemiseks, Comitium, kus vanemad kohtusid ja käsitleti juriidilisi ja religioosseid küsimusi.“
„Regia, kuningamaja, sai Pontifex Maximus kontoriks. Siin hoiti ohverdamise seadusi ja pühasid rituaale ning varasemad kuningad juhatasid linna religioosseid asju.“
Dionüüsios Halikarnassusest — Rooma antiika, I raamat, 12–14 jaotis (u 30–7 eKr)„Romulus eraldas Vulcanali, püha koha Vulkanile kummardamiseks; ta asutas ka Comitiumi, kus inimesed kogunesid, ja Regia, kus preestrid sooritasid pühasid rituaale ja hoidsid linna religioossete kohustuste mälestust.“
Pluutarhos — Romuluse elu, 9 peatükk (46–120 pKr)
| Pühamu | Funktsioon | Omistamine | Allikas |
|---|---|---|---|
| Vulcanal | Altar / pühamu Vulkanile; avalike ohverduste koht | Romulus | Livius I.6; Dionüüsios I.12; Pluutarhos 9. peatükk |
| Comitium | Kodanike kogunemiskoht; arutelu ja valimised | Romulus / varasemad kuningad | Livius I.7; Dionüüsios I.13; Pluutarhos 9. peatükk |
| Regia | Kuningamaja; Pontifex Maximus kontor; religioosne administratsioon | Romulus / Numa | Livius I.7; Dionüüsios I.14; Pluutarhos 9. peatükk |
Poliitiline institutsioon: Senat (traditsiooniliselt Romulusele omistatud)
Ühtegi otsest kirjalikku viidet Romulusele pole, kuid arheoloogia näitab varajasi tuumikasulaid ja sotsiaalset kihistumist 8.–7. sajandil eKr.
Materjalne tõend (suuremad majad, erikogused, eliidi haudad Palatiini/Forumi lähedal) toetab tekkiva eliidi olemasolu, kes võis moodustada vanemate nõukogu — kooskõlas Senati varajase ajaloolise rolliga (tekstuaalselt), kuigi institutsionaalsed detailid on kirjanduslikud rekonstruktsioonid.
Antiiksed tunnistused:
„Romulus… moodustas sajast mehest koosneva Senati, keda nimetati patres’ks, kellelt pärineb patritsiuse seisuse nimi.“
Livius, Ab Urbe Condita, Raamat I
Varajane Rooma (näiteks kuningate ja varajase vabariigi periood, 8.–4. saj eKr) ja Kreeka polised (umbes 8.–4. saj eKr) omasid mingisuguseid suhtlusvorme, kuid need ei olnud „kohesed“ tänapäevases mõttes.
Tuleb rõhutada, et suhtlus toimus mitme hooaja jooksul.
Kultuuriline mõju klassikalise Rooma evolutsioonilistele protsessidele avaldus kindlates valdkondades (religioon, kunst ja poliitilised ideed).
Kahjuks ei ole meil ulatuslikku, pikka arheoloogiliste kontaktide tunnistuste nimekirja, mis oleks seotud varajase Rooma perioodiga. Vaieldamatu Kreeka mõju Rooma poliitilisele struktuurile, kujundusele ja kultuurile on võimalik tuletada vaid vähestest olemasolevatest kirjetest, enamik datiseeritud Rooma vabariigi perioodi.
Cicero jagas meiega oma vaateid, kuidas Kreeka mõjutab Rooma traditsiooni...
Isegi kui arvestada laialdaselt kasutatavaid hoiatusi klassikalise loogika kursustest, mis viitavad levinud veale: 'autoriteedi vale argument (argumentum ad verecundiam)', ei ole võimalik eirata Cicero mõtteid, arvestades iidsete arheoloogiliste tõendite ja artefaktide puudumist.
Kuid väide peaks olema kooskõlas mõningate kaalutlustega:
Cicero kirjutas Rooma varajase asutamise sajandeid hiljem, seega tema perspektiiv ei ole otsene.
Tal olid oma poliitilised, retoorilised ja kultuurilised eelarvamused, mis võivad mõjutada usaldusväärsust.
Kaitstes meie väidet, et ajaloolises perioodis, mida me uurime, puuduvad arheoloogilised artefaktid, peaksime lauale panema märkuse, et väide on meie autori mitteautoritatiivne seisukoht...
Ladina: “Omnes artes quae ad humanitatem pertinent habent quoddam commune vinculum et quasi cognatione quadam inter se continentur.”
Eesti: Kõiki kunste ja teadusi, mis kuuluvad humanitaarvaldkonda, seob ühine side ja justkui loomulik sugulus.
Tusculanae Disputationes, II.5; Cicero avalikult ütleb, et Rooma kultuur on üles ehitatud kreeka alustele.Ladina: “Philosophia inventrix legum, dux virtutis, expultrix vitiorum; sed omnium inventrix Graecia.”
Eesti: „Filosoofia on seaduste avastaja, vooruse juhendaja, pahede tõrjuja; ja ometi oli kogu selle leiutaja Kreeka.“
De Finibus, III.3; Ta tunnistab, et filosoofia — Rooma intellektuaalse elu tuum — sündis Kreekas.Ladina: “Non enim parva res neque tenuis, sed magna et ampla quaedam res et ad bene beateque vivendum aptissima a Graecis ad nos deducta est.”
Eesti: „See ei ole väike ega tühine asi, vaid suur ja üllas ettevõtmine, kõige sobivam heaks ja õnnelikuks eluks, mis on meile toodud kreeklastelt.“
De Oratore, I.14; Retoorika ja filosoofia, ütleb ta, tulid Kreekast ja on Rooma jaoks hädavajalikud.Ladina: “Testes Graecos—quamquam etiam sine hoc genere testium satis firmam causam habet Flaccus—sed tamen quid est quod hoc loco dici possit? Levitas Graecorum, fallacitas, mendacium.”
Eesti: „Kreeka tunnistajad — kuigi isegi ilma sellise tunnistuseta on Flaccuse juhtum piisavalt tugev — mida siin öelda? Kreeklaste kõikuvus, nende petlikkus, nende valetamine.“
Pro Flacco, 28.67; Kuigi Cicero imetles Kreeka kultuuri, pilkas ta samas kreeklasi õiguslikus kontekstis kui usaldamatuid.
Romulus, esimene Rooma kuningas
Numa Pompilius, teine Rooma kuningas
Tullus Hostilius, kolmas Rooma kuningas
Ancus Marcius, neljas Rooma kuningas
Rooma kuningas Tarquinius Priscus
Tarquinius Superbus, viimane Rooma kuningas
