Tullus Hostilius (Rooma 3. kuningas, u. 673–642 eKr)

Tullus Hostilius (u. 673–642 eKr) – Kolmas kuningas, keskendus sõjalisele laienemisele.

Peamised poliitilised omadused

Militaristlik pööre:

Antiikautorid (Livius, Halikarnassose Dionysios) kirjeldavad teda Numa vastandina. Kui Numa rõhutas religiooni ja rahu, siis Tullus edendas laienemist relvade abil.

Agressiivne välispoliitika:

Sõjad Alba Longa, Fidenae, Veii ja sabiinide vastu. Siia kuulub legendaarne Horatiide ja Curiatiide duell (ritualiseeritud konfliktilahendus Rooma ja Alba vahel).

Riigi konsolideerimine vallutuste kaudu:

Pärast Alba Longa hävitamist asustas Tullus väidetavalt selle elanikkonna Rooma, suurendades Rooma tööjõudu ja laiendades patriklaste suguvõsasid.

Selle aja institutsioonid

Kuningaamet (regnum):

Jätkuvalt monarhiline, kuningas oli kõrgeim sõjaline, kohtulik ja religioosne tegelane.

Senat:

Patres’e (vanemate) nõuandev kogu, nagu Romuluse ajal, säilitas prestiiži, kuid kuninga sõjaline roll varjutas nende mõju.

Rahvakoosolek (comitia curiata):

Jätkuvalt suuresti tseremoniaalne; kodanikud kinnitasid otsuseid, kuid ei kujundanud poliitikat.

Religioon:

Erinevalt Numast jättis Tullus kultused algselt unarusse. Liviuse sõnul põhjustas see jumalakartmatus katku ja tema languse — hiljem püüdis ta riitusi taastada, kuid jumalad (eriti Jupiter) karistasid teda.

Polise juhtimine ja sotsiaalne kord

Linnaline integratsioon:

Alba Longa elanike liitumisega laienes Rooma sotsiaalselt ja füüsiliselt (Caeliuse künka asustamine).

Ühiskonna militariseerimine:

Kodanikukohustused muutusid üha enam seotud sõjalise kohustusega, tugevdades kodaniku kui sõdalase rolli.

Õigused ja kihistused (järjepidevus Romulusest):

Patriitsid (patres):
Säilitasid poliitilise ja senati domineerimise.

Plebeid:
Muutusid Alba liitmise järel arvukamaks, kuid õigused jäid piiratud; poliitiline kaal oli endiselt minimaalne.

Kliendid:
Kasvav klass, kes sõltus patriklaste patroonidest kaitse ja esinduse saamiseks.

Demokraatiat ei olnud:
Võim koondus endiselt monarhia ja patriklaste eliidi kätte. Rahvakoosolekud toimisid, kuid neil puudus tõeline seadusandlik jõud.

Võrdlus Romuluse ja Numaga

Romulus: Lõi institutsioonid, korraldas senati, määratles patriitsid/kliendid. Sõdalaskuninga mudel.
Numa: Religioosne lepitaja; rajas preesterkonnad, kultusekorra, reguleeris riitusi.
Tullus: Pöördus tagasi Romuluse militarismi poole, laiendas Roomat vallutuste kaudu, kuid ilma uute põhiseaduslike reformideta — tema pärand on territoriaalne/linnalik, mitte institutsionaalne.

Tullus Hostilius – reformid ja peamised muutused

Sõjaline keskendumine:

Korraldas sõdu Alba Longa, Fidenae, Veii ja sabiinide vastu.
Legendaarne duell (Horatiid vs. Curiatiid) kui ritualiseeritud sõjapidamise institutsioon.

Rahvastiku integratsioon:

Pärast Alba Longa hävitamist tõi suure osa selle elanikkonnast (patriitsid + lihtrahvas) Rooma.
Uued patriklaste perekonnad sisenesid senatisse.
Caeliuse künkale asusid elama uustulnukad.

Institutsiooniline:

Ei ole talle omistatud suuri uusi tsiviil- või religioosseid institutsioone (erinevalt Numast).
Püüdis hiljem hooletusse jäetud rituaale taastada, kuid oli seotud jumalakartmatusega.

Linnaareng:

Laiendas linnaruumi, kaasates uusi asustuspiirkondi.

Ajastu majandus

Põllumajandus: Peamine alus; vallutused tõid uut maad ja tööjõudu.
Tööjõu pakkumine: Alba Longa elanike sissevool suurendas töö- ja sõjalist jõudu.
Varajane integratsioonimajandus: Rahvastiku liitumine lõi uusi klient–patroon sidemeid, tugevdades patriklaste valdusi.
Kaubandusreformide või turgude/oksjonite tõendeid ei ole: Erinevalt hilisematest kuningatest (eriti Ancus Marcius, kes rajas Ostia sadama). Tulluse ajal jäi keskmes sõjandus, mitte kaubandus.

Võrdlustabel: Romulus → Numa → Tullus
Aspekt	Romulus	Numa Pompilius	Tullus Hostilius
Peamine tunnus	Sõdalasest asutaja	Religioosne seaduselooja	Sõdalasest laiendaja
Poliitilised institutsioonid	Patres’e senat; curiae koosolekud; kuningavõim keskne	Preesterkonnad (Pontifex Maximus, Vestalid, Flamiinid); kultuse reguleerimine	Ei uusi institutsioone; tugevdas senatit Alba patriklastega
Religioon	Põhikultused, Jupiter Feretrius, auguria	Süstemaatilised kultused, templid, kalendrid, riitused	Jättis riitused hooletusse → hiljem püüdis taastada, kuid peeti jumalakartmatuks
Sotsiaalne struktuur	Patriitsid, plebeid, kliendid kehtestatud	Tugevdanud klassikohustusi religioosse legitiimsusega	Patriitside kihi laiendamine Alba perekondade liitmisega
Majandus	Isemajandav põllumajandus, karjakasvatus, ametlikke turge ei olnud	Sama põllumajanduslik alus, stabiilne/rituaalne majandus	Laienemine vallutuste kaudu, maa- ja tööjõu kasv
Sõjavägi	Sõjad naabritega; asunduste kaitse	Rahuarmastav valitsemine, vältis sõdu	Agressiivsed kampaaniad; Alba Longa hävitamine
Linnaareng	Algne asustus Palatinusel, Forum’i oru kuivendamine	Religioossed monumendid, pühapaigad	Caeliuse künka asustamine Alba Longa migrantidega
Demokraatia?	Ei — monarhia + senati domineerimine	Ei — monarhia, kuid sakraalne autoriteet tasakaalustas võimu	Ei — monarhia + senat, militaristlik eliit tugevnes