Servius Tullius’ periood

Peamised poliitilised omadused

Rooma kuues kuningas, kellele traditsiooniliselt omistatakse olulised põhiseaduslikud ja sotsiaalsed reformid.
Esimene Rooma kuningas ebamäärase/vaba päritoluga (legendide järgi orjanna poeg), mis mõjutas tema poliitikat tavakodanike suhtes.
Võim jäi monarhiliseks, kuid tema reformid lõid aluse hilisematele vabariigi institutsioonidele.

Tollased institutsioonid

  • Rahvaloendus (Census):
  • Esimese süsteemse elanikkonna ja vara loenduse sisseviimine, jagades kodanikud klassidesse varanduse ja sõjavõime alusel.
  • Sajandite kogunemine (Comitia Centuriata):
  • Uue poliitilise organi loomine, organiseeritud sajandite (sõjaväeüksuste) alusel, asendades sugude/klanide jaotuse klassipõhise korraldusega.
  • Senat:
  • Jätkas eksisteerimist patritsi nõuandva organina, kuid senati domineerimine hakkas uute kogunemistega tasakaalustuma.

Linna haldamine

Rooma linna territooriumi laiendamine, sealhulgas Serviuse müüri tugevdamine (traditsiooniliselt talle omistatud).
Elanikkonna organiseerimine hõimudesse elukoha alusel, tugevdades sidemeid kasvava Rooma elanikkonna ja kodanikuidentiteedi vahel.
Maksustamise ja sõjaväeteenistuse regulaarimine rahvaloenduse kategooriate järgi, tagades kohustuste õiglasema jaotuse.

Demokraatia või mitte?

Jätkuvalt monarhia — Servius säilitas ülimusliku imperiumi.
Kuid tema varandusel põhinevad kogunemised lisasid proto-demokraatliku elemendi, kus hääleõigus sõltus majanduslikust panusest.
Esimene institutsionaalne nihe eemal pelgalt aristokraatlikust kontrollist.

Sotsiaalne struktuur ja klasside õigused

  • Patritsiid:
  • Säilitasid eliidi staatuse, kuid nende eksklusiivne domineerimine nõrgenes rahvaloenduse reformide tõttu.
  • Plebeidid:
  • Saadud uus tunnustus organiseeritud hääleblokina Sajandite kogunemises.
  • Kliendid:
  • Jätkuv sõltuvus patritsiidide patroonidest, kuid struktureeritumad kodanikurollid.
  • Orjad/Sõjavangid:
  • Arv kasvas, kuid ilma õigusteta; Serviuse legendaarne päritolu hägustas narratiivides sünni/staatusi piirid.

Servius Tullius’ reformid (u. 578–535 eKr)

Ancus Marcius vs. Servius Tullius
Aspekt Ancus Marcius (640–616 eKr) Servius Tullius (578–534 eKr)
Majandusbaas Peamiselt põllumajandus; põllutöö ja karjakasvatus. Piiratud ülejäägi tootmine. Endiselt põllumajanduslik, kuid struktureeritud maksustamise ja rahvaloendusel põhineva ressursside jaotusega. Esimene tõeline katse majandust kvantifitseerida.
Kaubanduse infrastruktuur Esimene sild Tiberi üle (Pons Sublicius), Ostia rajamine (Rooma esimene sadam). Lubas soola ja jõe kaubandust. Linna piiride ja linnastruktuuri laiendamine. Tururuum oletatud, kuid arheoloogiliselt kinnitamata. Linnamüürid (Serviuse müür) tagasid kaubanduse turvalisuse.
Rahandussüsteem Müntide või raha tõendeid pole; domineeris barter ja ümberjaotus. Endiselt pre-monetaarne, kuid rahvaloendus võis kasutada umbkaudseid hinnanguid (maa, kariloomad, metall). Rooma esimesed mündid hiljem (u. 4. saj eKr).
Maksustamine Ei süsteemne. Tulud peamiselt vallutustest, tribuutidest ja riigi maadelt. Rahvaloendus → struktureeritud maksustamine varaklassi alusel. Eesmärk – proportsionaalne panus armeesse ja riiki.
Turustruktuur Pole formeelset turgu, ainult proto-vahetused asulates või pühakodades. Varajane majandusruumi organiseerimine oletatav (Forum Boarium piirkond). Puuduvad oksjonid või struktureeritud turu institutsioonid.
Väline kaubandus Soola kaubandus Ostias, jõe kaubandus Tiberi ääres. Mõned kontaktid Latiumi ja Etruriaga. Laiemad ühendused etruskide mõju kaudu. Imporditud keraamika ja luksustooted viitavad Vahemere kaubasuhetele.
Orjakaubandus Sõjavangid tõenäoliselt integreeriti majapidamistesse. Struktureeritud orjaturgude tõendeid pole. Sama muster: vangid kasutati kodus või põllumajandustöös. Avatud turgu ei kinnitatud.
Hobused ja sõjalised ressursid Hobused aristokraatide vara (ratsaväele). Turukaubandus registreerimata. Hobused klassifitseeritud rahvaloenduses (equites), näidates majanduses varajast institutsionaalset rolli.
Laevad ja merendus Ostia = soola ekspordikeskus, primitiivne meresõit. Iseseisvat merelist kaubandust ei olnud, kuid struktuursem linnasisene nõudlus (ehitus, kaubad).
Arheoloogilised tõendid Ostia jäänused, Tiberi silla jäljed, soola tootmise vihjed. Imporditud keraamika, Serviuse müüri vundament, haudad imporditavate kaupadega (etruski/kreeka seosed).

Numa Pompilius, teine Rooma kuningas

Teine Rooma kuningas Numa Pompilius on esitatud läbi tema peamiste reformide, valitsemispoliitika ja Rooma ühiskonna arengu. Loe edasi — publikatsiooni nägemiseks klõpsake siin.

Ancus Marcius, neljas Rooma kuningas

Ancus Marcius oli üks Rooma kuningatest. Milliseid reforme ta ellu viis ja milline oli Rooma ühiskond tema valitsemise ajal — palju huvitavaid fakte leiate publikatsioonist (klõpsake siin).

Rooma kuningas Tarquinius Priscus

Viies Rooma kuningas Tarquinius Priscus — kas olete kuulnud reeglitest ja uuendustest, mida ta Roomas kehtestas, ning tema mõjust linna hilisemale arengule? Neid oli päris palju... Loe edasi publikatsioonist.

Tarquinius Superbus, viimane Rooma kuningas

Tarquinius Superbus, viimane Rooma kuningas. Publikatsioon käsitleb Rooma ühiskonda, poliitilisi ja sotsiaalseid struktuure tema valitsemise ajal ning reforme, mida ta püüdis ellu viia.