Vana-India piirkondlike riikide mitmekesisus

Induse (Harappa) tsivilisatsioon, mida me eespool oma lugupeetud lugejale tutvustasime, on vaid üks sotsiaal-kultuurilistest nähtustest, mis kujunesid välja piirkonna protokultuuridest. Selles osas tutvume mitmega neist.

Igal riigil oli oma korraldusstruktuur, religioon ja seetõttu ka oma mõõtesüsteem.

Kuningriike tutvustatakse lühidalt, rõhutades nende üldisi tunnuseid ja kasutatud keelt.

Nii et, edasi!..

🏰 Mohenjo-Daro kuningriik (Alumine Induse org)

Asukoht: Sindh, Induse jõe delta lähedal.

Ökoloogia: Jõeline ja soine keskkond, mis vajas üleujutuste haldamist.

Võimutüüp: Rituaalne-bürokraatlik teokraatia — preestrid-insenerid kontrollisid veevarustust ja kanalisatsiooni.

Kultuuriline identiteet: Kosmopoliitne; meresidemed Mesopotaamiaga; ulatuslik linnaplaneerimine.

Keel: Sama kirjasüsteemi perekond, kuid tõenäoliselt erinev murre kui Harappas; templimärgid rikkamad loomatoemidega.

Eristav põhimõte: Puhtus, vee kontroll ja linnahügieen kui püha riiklik kohustus.

🏰 Saraswati / Ghaggar–Hakra kuningriik

Asukoht: Haryana–Rajasthan–Cholistan; mööda nüüdseks kuivanud Ghaggar–Hakra jõge.

Ökoloogia: Mussoonidest toituv hooajaline jõgi; põllumajanduse südaala.

Võimutüüp: Hüdraulilis-rituaalne monarhia (Tulepreestri süsteem) — riigi legitiimsus põhines tule ja vee puhtusel.

Kultuuriline identiteet: Proto-vedalik vaimsus; tulealtarite laialdane kasutamine; küntud põllu sümboolika.

Keel: Võib esindada enneindoaaria keelekihti, mis hiljem mõjutas varast sanskriti rituaalset terminoloogiat.

Eristav põhimõte: Religiooni ja valitsemise ühendamine — varajane „püha kuningriigi“ vorm.

🏰 Dholavira kuningriik (Kutchi saar, Gujarat)

Asukoht: Khadir Bet saar Rann of Kutchi kõrbes.

Ökoloogia: Kuiv ja soolane ala; sõltuv suurtest veehoidlatest.

Võimutüüp: Linnriigi monarhia, mida juhtis hüdrotehniline eliit; kaitsev ja iseseisev.

Kultuuriline identiteet: Eriline kirjakord (vähem loomasümbolitega pealdisi); unikaalsed kakskeelsed sildid; geomeetriline linnaplaneerimine ja monumentaalsed ehitised.

Keel: Tõenäoliselt seotud lääne (elami–dravidi) rühmaga; tugevalt piirkondlik sõnavara templimärkidel.

Eristav põhimõte: Hüdrauliline suveräänsus — vee kontroll kui legitiimsuse sümbol.

🏰 Lothali kuningriik (Gujarat’i rannik)

Asukoht: Kaasaegse Ahmedabad’i lähedal; Sabarmati jõe suue.

Ökoloogia: Ranniku- ja deltaala; juurdepääs Araabia merele.

Võimutüüp: Sadama-kaubanduslik monarhia / kubermang — kaubanduse, tolli ja laevaregistri reguleerimine.

Kultuuriline identiteet: Keskendunud kaupmeestele ja käsitöölistele; vähem rituaalne, rohkem kaubanduslik ja bürokraatlik.

Keel: Sama Induse kiri, kuid kohandatud kaupmeeste templitele; kontaktisõnad sumeri keelega.

Eristav põhimõte: Kaubanduslik autoriteet ja välisdiplomaatia — proto-„kaubandusministeerium“.

🏰 Chanhu-Daro kuningriik (Sindhi süda)

Asukoht: Harappa ja Mohenjo-Daro vahel, Induse ääres.

Ökoloogia: Poolkuiv ala; tugines niisutuskanalitele.

Võimutüüp: Tööstuslik linnriik, mida haldasid gildid; linnajuhtimine delegeeritud käsitöömeistritele.

Kultuuriline identiteet: Väga spetsialiseeritud majandus; ilmalik, tootmisele orienteeritud ühiskond.

Keel: Tõenäoliselt sama murre nagu Mohenjo-Daro’s, tööstuslike märkmetega templitel.

Eristav põhimõte: Majanduslik korporatism — võim tootlikkuse kaudu, mitte preesterluse kaudu.

🏰 Amri kuningriik (Alumine Sindh)

Asukoht: Lõuna-Sindh, Indo tasandiku ja Belutšistani mägede vahel.

Ökoloogia: Ülemineku piirkond mägede ja tasandiku vahel; varajane põllumajandus ja vasekaubandus.

Võimutüüp: Kindlustatud proto-kuningriik / klanni monarhia; kohaliku kaitse ja kaubanduse reguleerimine.

Kultuuriline identiteet: Iseloomulik keraamika ja arhitektuur; osaliselt sõltumatu Induse tuumikust.

Keel: Proto-draviidi, eellinnaline murre; piiratud kirjakasutus.

Eristav põhimõte: Piirikaitse ja metallivahetus — kohalik autonoomia föderatsiooni sees.

🏰 Nausharo–Mehrgarhi kuningriik (Belutšistani kõrgustikud)

Asukoht: Bolani mäekuru piirkond, Quetta lähedal.

Ökoloogia: Mäe- ja kaevanduspiirkond (vask).

Võimutüüp: Hõimu-põllumajanduslik monarhia, keskendunud metallurgiale; Induse metallurgia eelkäija.

Kultuuriline identiteet: Neoliitilise Mehrgarhi järjepidevus; jumalannade kujud, mäetotemid.

Keel: Tõenäoliselt varajane draviidi ja proto-elami segu.

Eristav põhimõte: Ressursside suveräänsus — mineraalide, mitte linnakaubanduse kontroll.

🏰 Surkotada kuningriik (Kutchi–Rajasthan’i piir)

Asukoht: Kirde-Kutchi piirkond.

Ökoloogia: Poolkõrbeline piiriala; kaubandus- ja kaitsekorridor.

Võimutüüp: Sõjaline piirivürstiriik, mis kaitses sisekaubandust nomaadide eest.

Kultuuriline identiteet: Väiksemad kindlused; hobusejäänused (vanimad Indias).

Keel: Lääne-Harappa perekonna murre.

Eristav põhimõte: Piirikaitse, ratsaväe uuendused ja tollikontroll.

Autorid lubasid endale võrrelda kuningriike nende peamiste erinevuste põhjal, mis sobib hästi meie kultuurilise uurimisretke sellesse etappi...

Need olid eraldiseisvad kultuuri- ja poliitilised piirkonnad, mitte ühtsed provintsid.

Keeled ja murded tõenäoliselt erinesid — kõik kasutasid Induse kirja, kuid esindasid erinevaid keelekogukondi (dravidi, elami-dravidi, varajane indo-iraani).

Võimustruktuurid varieerusid: mõned olid rituaalselt teokraatlikud (Saraswati, Mohenjo-Daro), teised bürokraatlikud või kaubanduslikud (Harappa, Lothal) ning mõned sõjalised või ressursipõhised (Surkotada, Nausharo).

Föderatiivne ühtsus tulenes ühistest standarditest — kaaludest, telliste proportsioonidest ja sümboolsest korra ning puhtuse ideoloogiast.

Kuningriikide peamised erinevused lühidalt
Piirkond	Ökoloogiline tüüp	Võimumudel	Kultuuri-keeleline rõhuasetus
Harappa (Põhi)	Viljakad tasandikud	Bürokraatlik haldus	Draviidi struktuuriga keel; formaliseeritud kiri
Mohenjo-Daro (Lõuna)	Jõedelta	Rituaalne teokraatia	Kosmopoliitne; merendussõnavara
Saraswati (Ida)	Poolkuiv põllumajanduspiirkond	Tulepreestri monarhia	Proto-vedalik; rituaalse sanskriti eelkäijad
Dholavira (Lääs)	Kõrbesaar	Hüdrauliline monarhia	Kohalik murre; rõhk linnageomeetrial
Lothal (Rannik)	Mereline delta	Kaubanduslik bürokraatia	Kaubandussõnavara; kakskeelsed pitsatid
Chanhu-Daro (Kesk-Sindh)	Poolkuiv tasandik	Gildihaldus	Tööstussõnavara; numbriline märgistus
Amri–Nausharo (Piiriala)	Mäeserv	Ressursside monarhia	Proto-draviidi metallurgiline sõnavara
Surkotada (Piir)	Kõrbeäärne piiriala	Kaitsev vürstiriik	Sõjaline terminoloogia; kultuuridevahelised pitsatid

Kuningriikide suhted
Suhete tüüp	Tõendid ja iseloom
Kaubandus ja majanduslik vahetus	Identsed pitserid, kaalud ja telliste proportsioonid üle 1 miljoni km² näitavad piirkondadevahelist majandusföderatsiooni. Harappa eksportis valmistatud kaupu lõunasse; Lothal tegeles meretranspordiga; Dholavira kontrollis kõrbekaravane; Nausharo varustas vase ja kiviga.
Kultuurne ja administratiivne suhtlus	Sama kirjasüsteem, linnainseneriastiil ja metronoomia viitavad pidevale koordineerimisele — tõenäoliselt iga-aastased preestrite-administraatorite või rändkaupmeeste kohtumised, mis hoidsid standardid ühtsena.
Diplomaatiline või religioosne ühtsus	Jagatud ikonograafia („ühe sarvega looma“ pitser, Pashupati kuju, vee- ja loomamotiivid) viitab ühisele sümboolsele korrale, sarnaselt konföderatsiooni lipule.
Konkurents ja kohalik rivaalitsemine	Kindlustused, kaitsetornid ja muutuvad kaubateed osutavad pigem kaubanduslikele ja territoriaalsetele rivaalitsemistele kui suuremahulistele sõdadele. Need olid nagu konkureerivad linnriigid — sarnaselt Sumeri Urile ja Lagashile.
Konfliktide ulatus	Puuduvad tõendid impeeriumi vallutuste või organiseeritud sõdade kohta — pole massihaudu ega põlemiskihte, nagu Lähis-Ida sõdades. Konfliktid olid tõenäoliselt majanduslikud blokaadid või lühikesed rüüsteretked.
Kuningriikidevaheline suhtlus	Jõe- ja rannikuteed ühendasid kõik üheksa kuningriiki: Induse–Ravi–Sutleji–Hakra sise-koridori ning rannikukaubanduse Lothalist/Dholavirast alla Omaani ja üles Pärsia lahte.

Kokkuvõttes, vaadeldes maastikku, elanikke ja ajaloolist arengut, võib järeldada:

- Induse tsivilisatsioon toimis üheksa piirkondliku kuningriigi föderatsioonina, igaüks iseseisev, kuid seotud ühise tehnilise ja moraalse korraga: linna puhtus, standardiseeritud kaalud ja reguleeritud kaubavahetus.

- Ükski „impeerium“ ei valitsenud teisi; võim oli jagatud ja tasakaalustatud kaubanduse ning ühise ideoloogia kaudu.

- Nende süsteem kestis kuus kuni seitse sajandit — kauem kui enamik pronksiaja monarhiaid — sest koostöö oli tähtsam kui vallutamine.

Vaatleme mõõtesüsteeme ja nende suhteid, et ületada lõhe kultuurilise tausta ja metroloogilise lähenemise vahel.

Lisaks märgime mõned olulised punktid, mis vajavad täpsustamist: hoolimata väikestest piirkondlikest erinevustest (±1 cm küünra kohta, ±1 % kaalu kohta) järgnesid kõik üheksa kuningriiki:

- Binaar–kümnendkaalu süsteem, mis põhines ≈ 13,6 g.

- Lineaarne küünar ≈ 33–34 cm, jaotatud 30 alammärgiks (~1,1 cm).

- Telliste suhe 1 : 2 : 4, mis määratles modulaarse arhitektuuri.

Induse kuningriikide mõõtesüsteemide võrdlustabel (pikkus)
Kuningriik	Kohalik küünar (cm)	% Erinevus võrreldes Harappaga	Suhe 1 meetriga	Suhe üksteisega
Harappa	33,5 cm	—	1 m = 2,985 küünart	Põhistandard
Mohenjo-Daro	33,5 cm	0 %	1 m = 2,985 küünart	Sama mis Harappas
Saraswati / Ghaggar–Hakra	33,8 cm	+0,9 %	1 m = 2,958 küünart	+1 % pikem kui Harappa
Dholavira	34,5 cm	+3,0 %	1 m = 2,90 küünart	+3 % pikem; sama mis Lothal
Lothal	34,0 cm	+1,5 %	1 m = 2,94 küünart	±1 % võrreldes Dholaviraga
Chanhu-Daro	33,5 cm	0 %	1 m = 2,985 küünart	Sama mis Harappa ja Mohenjo-Daro
Amri	30,0 cm	−10,4 %	1 m = 3,33 küünart	10 % lühem — eelistandardne vorm
Nausharo–Mehrgarh	33,0 cm	−1,5 %	1 m = 3,03 küünart	≈ Harappa vahemik
Surkotada	33,7 cm	+0,6 %	1 m = 2,97 küünart	±1 % võrreldes Harappaga

Induse kuningriikide mõõtesüsteemide võrdlustabel (kaalud)
Kuningriik	Kohalik põhimass (g)	% Erinevus võrreldes Harappaga	Binaarne/kümnendarine järjestus	Suhe üksteisega
Harappa	13,60 g	—	1, 2, 4, 8, 16, 32… ; 160, 320, 640…	Alusviide
Mohenjo-Daro	13,65 g	+0,4 %	Identne järjestus	Sama täpsus
Saraswati / Ghaggar–Hakra	13,70 g	+0,7 %	1, 2, 4 … hematiidivariandid	±1 % Harappast
Dholavira	13,80 g	+1,5 %	Sama järjestus	Veidi raskem seeria
Lothal	13,65 g	+0,4 %	Sadamarühmad; mereline kasutus	Vastab Mohenjo-Darole
Chanhu-Daro	13,55 g	−0,4 %	Tööstuslikud duplikaadid	Vastab Harappale
Amri	12,00 g	−11,8 %	Eelharappa ebakorrapärane süsteem	Protosüsteem
Nausharo–Mehrgarh	14,00 g	+2,9 %	Varased koonilised kaalud	Üleminekuvorm
Surkotada	13,60 g	0 %	Piirialadest tulevad tulekivikuubikud	Identne Harappaga

Induse kuningriikide mõõtesüsteemide võrdlustabel (mahud ja võimsused)
Kuningriik	Põhimaht	Meetriline ekvivalent	Seos Harappaga	Funktsionaalne kontekst
Harappa	1 teravenum	≈ 0,8 L	Põhistandard	Ühiskondlik ladustamine ja kümnise mõõt
Mohenjo-Daro	1 kastiühik	0,8–0,9 L	± 5 %	Viljalao sektsioonid
Saraswati / Kalibangan	Silo moodul	0,75 L	−6 %	Tulealtar ja teraviljaohverdus
Dholavira	Veekann	1,0 L	+25 %	Hüdrauliline ladustamine
Lothal	Sadamakast	1,2 L	+50 %	Tollikontroll ja laevakaup
Chanhu-Daro	Töökoja anum	0,4–0,8 L	−20 – 0 %	Käsitöö partii mõõtmine
Amri	Augu kauss	≈ 0,7 L	−12 %	Eelstandardne kodune kasutus
Nausharo–Mehrgarh	Keraamiline anum	0,75 L	−6 %	Neoliitiline järjepidevus
Surkotada	Kodune anum	0,8 L	0 %	Majapidamislik ladustamine