Vana-Kreeka ehk sarnasuse mitmekesisus...

See on väga huvitav küsimus: kuidas saavad asjad, mis on oma olemuselt ja eesmärgilt nii erinevad, esmapilgul tunduda nii sarnased kujult?… Nagu arvasite, pühendame selle peatüki Kreeka polistele ja nende mõõtesüsteemidele.

Vana-Kreeka artefaktid

Sissejuhatus Kreeka poliste mõistmisse

Tavalisele lugejale on Vana-Kreeka linnriigi mõiste sageli segane ja see segasus tuleneb sügavalt juurdunud mõtteharjumusest — püüdest viia kõik abstraktsed asjad (või objektid) selgelt määratletud raamidesse, et luua võrdlusmudel, mis sobitub mugavalt olemasolevaga. Kuid selline üldistamine viib mõnel juhul täiesti valele teele, mida teadlased nimetavad põhiliseks metodoloogiliseks veaks.

Täpsema arusaama saavutamiseks määratleme mõned põhimõisted. Riiki ei saa Vana-Kreeka ajal käsitleda samamoodi nagu tänapäeva riiki. Pigem tuleks seda näha kui mikroimpeeriumi struktuuri, kus linn toimis metropolina ja ümbritsevad alad olid pigem selle kolooniad, mis allusid metropoli kaitsele. See mõjutas ka ühiskonna struktuuri: linna kodanikud omasid kõiki õigusi (sõltuvalt nende sotsiaalsest staatusest), samas kui alluvate alade elanikud pidid järgima polise seadusi, kuid neil polnud kodanikuõigusi. See analoogia annab üsna täpse ettekujutuse polisest kui riigist.

Ja nüüd võib märgata üht tähelepanuväärset omadust: kui mingi institutsioon saab teadlikuks oma võimust ja reguleerib end hästi, on harva soovi jagada autoriteeti, võimu või õigusi. See on üks põhjusi, miks polised jäid oma sotsiaalses korralduses eraldatuks ega moodustanud ühtset riiki, nagu tegi Egiptus — kuigi eel-dünastilise Egiptuse algtingimused olid paljuski väga sarnased Vana-Kreekaga.

Stereotüpiseerimise kummalisus ehk iga polis oma mõõdusüsteemiga

Kuigi see võib meie austatud lugejale kõlada kummaliselt, oli igal polisel oma mõõtühikute süsteem. Võiks põhjendatult väita, et poliste vahel oli välja arenenud kaubandus ja suhtlussüsteem ning selline tegevus nõudis ühtlustamist. Sama kehtib kuulsate olümpiamängude kohta, kus oli vaja standardiseerida vahemaad, kaalu ja mahtu.

Sellistel juhtudel on inimkonnal suurepärane tööriist — võib-olla teate seda — me nimetame seda keeleks. Muide, me mainime keelt siin mitte lihtsalt kui ilusat sõna, vaid kui meeldetuletust teesist, mille tõime välja eelmises lõigus. Ja seoses selle vale kalduvusega mustrite ühtlustamisele võib siin näha viga: nii nagu tänapäeval naaberriikidel ei ole ühtset keelt, ei saa ka eeldada, et Vana-Kreeka linnriikidel oli ühtne mõõdusüsteem...

Kui olete huvitatud lugema üldist ülevaadet Vana-Kreeka majandusest, külastage seda väljaannet

Autorid otsustasid lisada lühikese ülevaate Kreeka piirkonna arengust

Minoiline Kreeta (eelkreegikeelne / varane kreeka mõju)

Peamised keskused: Knossos, Faistos, Malia. Selle aja struktuur kujunes keerukate paleekesksete ühiskondadena; mitte rangelt „linnriigid“ klassikalises mõttes. Keskne majanduslik, religioosne ja administratiivne võim. Allikad pakuvad mõõtmisandmeid: lineaarne – minoiline küünar ≈ 0,523 m (hinnang palee arhitektuuri ja hoiunõude põhjal); ruumala – standardiseeritud ühikud tuletatud hoiukannudest (amforad, pithoi).

Periood: 3000–1450 eKr

Soovituslik lugemine: Evans, Arthur. The Palace of Minos (1921–1935)

Mykeene Kreeka (hiline pronksiaeg)

Peamised keskused: Mykeene, Pylos, Tiryns, Thebai.

Iseloomulikud tunnused: paleekeskne võim; tsentraliseeritud maksusüsteem ja ressursside kogumine, proto-bürokraatlik korraldus. Mõõtühikud: lineaarne – hinnanguline küünar ~0,46–0,50 m arhitektuuriliste jäänuste põhjal. Pindala: maa mõõdeti plethronites (hilisemast kreeka kasutusest, järeldatud Lineaar B tahvlitest).

Perioodi üksikasjalikumaks uurimiseks soovitame: Ventris & Chadwick, Documents in Mycenaean Greek (1956)

Arhailised Kreeka polis’id

Peamised linnriigid: Ateena, Sparta, Korinthos, Megara, Argos.

Periood: 800–500 eKr.

Riigikorraldus: Ateena – varane monarhia → aristokraatia → archontide süsteem → demokraatia alused; Sparta – kaksikkuningriik + Gerousia (vanemate nõukogu) + Apella (kodanike kogu). Iga polis omas oma poliitilist süsteemi, seadusi ja münti.

Mõõtühikud: pikkus – kreeka jalg (pous) ~0,308–0,312 m (piirkondlikud erinevused); küünar (pechys): ~0,462–0,468 m; staadion: ~600 jalga ≈ 180–185 m (kasutati spordis, sõjaväeõppustel ja maamõõtmisel).

Lisalugemiseks: Sacks, David. Encyclopedia of the Ancient Greek World, Revised Edition. New York: Facts On File, 2005. ISBN 0-8160-5722-2.

Kreeka mõõtühikute kokkuvõte
Ühik	Ligikaudne meetermõõdustik	Märkused / Kasutus
Pous (jalg)	0,308–0,312 m	Levinud lineaarne mõõt ühisklassikalistes polis’ides
Pechys (küünar)	0,462–0,468 m	Ehitus, suuremad pikkusmõõdud
Stadion	180–185 m	Sport, maamõõtmised, sõjaväemarssid
Plethron	~100 m²	Maa pindala
Choenix	~1,08 L	Teravilja mõõt
Drachma	~4,3 g hõbedat	Kaal ja valuuta

Nagu lubatud...

Ateena mõõtühikud	Pikkusühikud: Pous (jalg): 0,308 m; Pechys (küünar): 0,462 m (~1,5 pous); Stadion: 600 jalga ≈ 184,8 m.
	Pindalaühikud: Plethron: ~100 m² (kasutatud maa jaotamisel); Stremma (hilisem kasutus, Rooma/Bütsantsi kohandus): 1000 m².
	Mahutavusühikud: Choenix: 1,08 l (teravilja jaoks); Metretes: ~39 l (vedelike mõõtmiseks).
	Massiühikud: Drahm (hõbemünt, kaalustandard): ~4,3 g; Talent: 26 kg hõbedat.
Sparta	Pikkusühikud: Pous: 0,308–0,310 m; Pechys: 0,462 m; Stadion: ~180 m (kasutatud sõjalises ja võimlemistreeningus).
	Pindalaühikud: Plethron: ~100 m².
	Mahutavusühikud: Choenix: 1,08 l; Kyathos: ~0,03 l (väiksemad vedelikumõõtühikud).
	Massiühikud: Drahm: ~4,3 g; Obool: ~0,72 g (1/6 drahmist).
Korint	Pikkusühikud: Pous: 0,308–0,310 m; Pechys: 0,462 m; Stadion: 180–182 m.
	Pindalaühikud: Plethron: ~100 m².
	Mahutavusühikud: Choenix: ~1,08 l; Metretes: ~39 l.
	Massiühikud: Drahm: 4,3 g; Obool: 0,72 g; Talent: 26 kg.
Delphi / Fokis (pühamu ja regionaalne polis)	Pikkusühikud: Pous: 0,308 m; Pechys: 0,462 m.
	Pindalaühikud: Plethron: 100 m² (templimaad, pühad piirkonnad).
	Mahutavusühikud: Choenix: 1,08 l; Metretes: 39 l.
	Massiühikud: Drahm: 4,3 g; Obool: 0,72 g.
Sürakuusa (Kreeka koloonia Sitsiilias)	Pikkusühikud: Pous: 0,303–0,308 m (veidi lühem kui mandril); Pechys: 0,462 m; Stadion: ~180 m.
	Pindalaühikud: Plethron: 100 m².
	Mahutavusühikud: Choenix: 1,08 l; Metretes: 39 l.
	Massiühikud: Drahm: 4,3 g; Obool: 0,72 g; Talent: 26–27 kg (kohalik erinevus).
Kokkuvõte.	Nagu ühikute loetelust näha, seisnevad erinevused peamiselt nende väärtustes.
	Lõpp-lisand polise järgi: sageli lisati ühikule linna nimi kirjutistel või müntidel (nt drachma syrakousios, pous athenaion).
	Regionaalsed erinevused: isegi kui ühiku nimi oli sama, võis selle meetriline väärtus veidi erineda (Ateena jalg 0,308 m vs. Sürakuusa 0,303 m).
	Spetsialiseeritud ühikud: mõnes linnas kasutati täiendavaid kohalikke ühikuid ehituses, kaubanduses või religioossetes eesmärkides (nt megalos pechys templiehitustes).

Kreeka kultuur (täpsemalt hellenistlik) avaldas olulist mõju maailma teadusele ja filosoofiale, kuid märgatavalt hiljem. Esimene tugev mõju ilmnes Aleksander Suure vallutuste ajal, kuid see periood oli lühike. Kultuurivahetusprotsessid vajavad tavaliselt pikka ajavahemikku, kuna neil on evolutsiooniline, mitte kohene iseloom.

Kui arvestada Rooma impeeriumi õitsenguperioodi, on hellenistlik mõju selgelt jälgitav paljudes selle riigi aspektides. Kaudselt mõjutas see ka kõiki Rooma impeeriumi alluvaid kultuure ja alasid.

Hellenistliku tsivilisatsiooni lõpp algas linnriikide iseseisvuse idee hävitamisega, mis toimus Makedoonia kuninga Philippus II ajal (Aleksander Suure isa).

Philippus II eellugu võib muidugi pidada tinglikuks, ja et anda lugejale laiem pilt, esitlevad autorid siin mõningaid ajaloolisi tähelepanekuid.

Poliste sisemine nõrgenemine oli tingitud sündmustest, nagu Peloponnesose sõda (431–404 eKr), Teba tõus (4. saj eKr) (ajutine ülekaal Epaminondase juhtimisel pärast Sparta langust, kuid ilma püsiva ühtsuse saavutamiseta), samuti poliitiline killustatus: enamik poliseid nõrgenes, sõdis pidevalt naabritega ega suutnud kujundada ühtset kaitsetaktikat.

Allakäigu protsess jätkus Makedoonia vallutustega, mis algasid Philippus II järkjärgulise hegemoonia kehtestamisega Kreeka linnriikide üle diplomaatia ja sõjaliste kampaaniate kaudu. Oluliseks verstapostiks sai Chaironeia lahing (338 eKr), kus Philippus alistas Ateena ja Teba, lõpetades tegelikult Kreeka poliitilise iseseisvuse.

Aleksander Suur lõi viimase naela Kreeka hellenistliku ühiskonnastruktuuri kirstu, võttes polistelt täielikult autonoomia. Samal ajal levitas ta Kreeka kultuuri kogu Lähis-Idas. On ilmne, et kõik Kreeka polisid võinuks moodustada kasvava Makedoonia impeeriumi keskse tuuma (kuhu kuulusid Antigoniidide Makedoonia, Ptolemaioste Egiptus ja Seleukiidide riik), kuid poliste kultuuriline ja sotsiaalne struktuur ei sobinud valitsemispõhimõtetega, mis olid vajalikud sellise impeeriumi loomiseks ja säilitamiseks.

Seega hääbus Kreeka hiilgus Rooma impeeriumi tõusuga ning Kreekast sai Rooma provints. Polised jäid küll kultuurilisteks ja majanduslikeks keskusteks, kuid enam mitte suveräänseteks riikideks.

Siinkohal on paslik liikuda edasi Rooma mõõtmissüsteemide ja nende ajaloolise tausta käsitluse juurde...

Laiema ülevaate jaoks: Greek and Roman Architectural Theory

See artikkel on osa pikast väljaandest. [Mine täisversiooni juurde →]