Babüloonia – nii legendaarne, nii müstifitseeritud
Siin jõuame punkti, kus peame tagasi vaatama – kultuurile, mida oleme juba käsitlenud, kuid nüüd teise nurga alt.
Lühike meeldetuletus:
❗ Sumerid — alus-tsivilisatsioon. Ajavahemik: ~4000–2300 eKr. Peamised linnad: Uruk, Ur, Lagash, Eridu, Nippur. Keel: sumeri (isoleeritud, mitte-semiitiline).
- Innovatsioonitase: võrreldamatu — maailma esimene teadaolev süstemaatiline kultuur.
Peamised saavutused
- Kirjutamine: kiilkirjas savitahvlitel — võimaldas haldust, lepinguid, mõõtmisi ja astronoomiat. Matemaatika: leiutasid 60-süsteemi (base-60), millest sai kogu Mesopotaamia arvutuste alus. Metroloogia: töötasid välja esimese ühtse mõõtesüsteemi — pikkuse, mahu ja massi jaoks, sealhulgas sumeri küünar (~0,497 m), mina ja seekel. Arhitektuur ja mõõdistamine: kanali niisutus nõudis täpset geomeetriat, mis andis alguse protoinseneeriale. Astronoomia: jälgisid taevakehade liikumist; varased zikkuraadid olid astronoomiliselt joondatud.
Kultuuriline olemus
- Sumeri maailmavaade oli tehniline ja pragmaatiline — jumalad valitsesid loodust, kuid inimesed valitsesid korda.
See korra mõiste läbi mõõtmise on põhipärand, mille Babüloonia päris.
❗ Akadi impeerium — ühendaja. Ajavahemik: ~2334–2154 eKr. Asutaja: Sargon Akkadist.
- Keel: akadi (semiitiline). Tähtsus: esimene impeerium — ühendades sumeri linnriigid ühe krooni alla.
Mõju
- Võttis sumeri teaduse täielikult üle: kiilkiri, matemaatika ja metroloogia. Kehtestas halduse akadi keeles — ühendades sumeri numbrid semiitliku grammatikaga.
- Standardiseeris kaalud ja mõõdud kogu Mesopotaamias.
- Lõi aluse hilisemale Babüloonia valitsemisele — bürokraatiale, arhiividele ja koodeeritud õigusele (varased Hammurapi eeskäijad).
Vana-Babüloonia periood — süstematiseerijad
Nagu juba nägime, ei tekkinud Babüloonia kuningriik tühjalt kohalt — selle olemasolu kujundas ajalooline paratamatus. Järgnevad punktid ainult rõhutavad seda.
Kuningas Hammurapi (valitses 1792–1750 eKr) ajaks oli juba olemas hästi arenenud keelemudel — akadi keel Babüloonia murdes — mida kuningas täiustas ja standardiseeris ametlikuks kasutuseks.
Kuningas lasi koostada ja välja kuulutada kuulsa Hammurapi seadustiku. See ei olnud ainult seadustekst, vaid ka standardiseeritud mõõtude ja väärtuste kataloog — hõlmates teravilja, maad ja tööjõudu.
Babüloonia mõtte proto-teaduslik areng viis hilisemad põlvkonnad säilitama ja täiustama sumeri 60-süsteemi aritmeetikat, koostades ruutude, kuupide ja pöördarvude tabeleid — tõelise protoalgebra vormi, mis moodustas tulevase arengu teadmistebaasi.
Mõõtesüsteem, juba tuntud oma nimetuste järgi — Küünar (kuš) ≈ 0,497 m; Seekel ≈ 8,4 g; Mina = 60 seeklit (≈ 504 g); Talent = 60 minat (≈ 30,2 kg); ning mahuühikud (gur, sila, ban) — moodustasid vilja ja vedelike kaubanduse põhiühikud.
Sumeri pikaajalise taeva vaatlusandmete kogumine jätkus, kuid nüüd süstematiseerituna kalendriliseks kasutuseks.
Suur osa meie tänapäevasest teadmisest sumeri tsivilisatsiooni kohta pärineb Babüloonia kirjapanekutest.
Aeg mõõtühikutele? Jälgige meid...
| Ühik | Ligikaudne ekvivalent | Märkused / viited |
|---|---|---|
| Küünar (kuš / ammatu / ammûtu) | ~ 0,50 m | Uusbabüloonia tekstides on küünar määratud umbes 0,5 meetriks. |
| 1/24 küünart (šu-si / ubânû) | ~ 0,0208 m | Osaline jaotus: küünar ÷ 24 ≈ 0,5 m / 24 ≈ 0,0208 m |
| gi / qânu (pikkusühik = 7 küünart) | ~ 3,5 m | 7 × küünar (~0,5 m) = ~3,5 m |
| „GAR” pikkusühik (14 küünart) | ~ 7 m | 14 × küünar ≈ 7 m |
| Süsteem | Ühikud ja teisendused | Ligikaudne pindala m² |
|---|---|---|
| Roog (väiksemad ühikud) | nt kuš × kuš jne. | nt 7 ruutküünart ~ 1,75 m² |
| Seemne / suurem süsteem | nt ban, gur pindalaühikud | nt ühe gur pindala ≈ 13 500 m² |
| Ühik | Suhe / seos | Ligikaudne meetermõõdustik | Märkused / viited |
|---|---|---|---|
| Tera (še / uḫṭatu) | väga väike põhiühik | ~ 0,0000466 kg (≈ 46,6 mg) | Tugineb Urist ja Nippurist leitud artefaktide keskmistele väärtustele |
| Seekel (šiqlu / gin₂) | 1 seekel = ~ 8,40 g | ~ 0,00840 kg | Standard Mesopotaamia tabelites |
| Mina (manû) | 60 seeklit | ~ 504 g | 60 × 8,40 g = ~504 g |
| Talent (bītu / biltu / gun₂ / kakaru) | 60 minat | ~ 30,2 kg | 60 × 504 g = ~30,2 kg |
| Ühik | Seos / kordajad | Ligikaudne meetermõõdustik | Märkused / viited |
|---|---|---|---|
| sila₃ / qa | põhimahtühik | ~ 1 liiter | „Sila” võrdsustatakse sageli umbes 1 liitriga Mesopotaamia rekonstruktsioonides. |
| ban₂ (sūtu) | 6 × sila | ~ 6 L | 6 × 1 L = 6 L |
| PI / pānu | 6 ban₂ = 36 L | ~ 36 liitrit | 6 × 6 L = 36 L |
| gur / kurru | 5 × PI = 180 L | ~ 180 liitrit | 5 × 36 L = 180 L |
Need teisendused on ligikaudsed — iidsed mõõtühikud erinesid piirkonniti ja ajastuti.
- Babüloonia (eriti uusbabüloonia) süsteemid säilitasid sageli vanemad sumeri standardid.
- Mahuühikud olid sageli seotud vee kaaluga, seetõttu eeldatakse tavaliselt, et 1 sila ≈ 1 liiter.
See artikkel on osa pikast väljaandest. [Mine täisversiooni juurde →]
Selgitav väljaanne, mis käsitleb mõõtmismetoodika ja mõõtühikute esituse aluspõhimõtteid.
Arheoloogiline ülevaade Nabta Playa kultuurist artikli kontekstis (mõõtühikud eri kultuurides).
Ülevaade Sumeri riigi sotsiaalsest hierarhiast, haldusest ja majanduslikust korraldusest.
See peatükk tutvustab Vana-Rooma kultuurilist tausta, mis pani aluse selle mõõtmissüsteemi arengule.
See peatükk on pühendatud kahele kultuurile — Babülooniale ja Pärsiale — ning siin uurime, miks...
Oleme läbinud palju kultuure, ja maailm näib ikka veel lõputa. Meie teekond jätkub — seekord...
