Kui räägime Pärsiast...

Pärsia kultuuriline taust ulatub Assüüria kuningriiki, ja lühike ülevaade näitab sotsiaal-kultuurilisi seoseid ja pärandit, mis sellest pärines.

Assüüria ja Pärsia moodustavad järgmise otsustava lüli pärast Babülooniat muistse Lähis-Ida tsivilisatsiooni arengus.

Täpne lugeja märkab: esimene aastatuhat eKr on tihedalt põimunud tsivilisatsioonidega, kus üks hääbub — jättes maha oma saavutused — et anda teed järgmisele; ja selles ajaloos näitavad kõik tolle aja tegijad oma osa.

Laval — assüürlased. Enne Pärsia tõusu valitses Assüüria Mesopotaamiat. Selle pealinnad (Aššur, Niineve, Kalhu/Nimrud) kujundasid kõrgelt arenenud bürokraatliku impeeriumi.

🏰 Assüürlased pärisid ja täiustasid babüloonlaste administratiivseid ja metrologilisi süsteeme:

– Standardiseeritud kaalud (seekel, mina, talent).

– Pikkusühikud (küünar, kahekordne küünar), kohandatud babüloonlaste 60-põhisele süsteemile.

– Sõjaline ja niisutusinseneriteadus nõudis täpseid mahuühikuid (vilja, õli ja ehitusmaterjalide jaoks).

Assüüria riik oli korraldatud kuninglikeks provintsideks, mida valitsesid asevalitsejad (šaknu), maksuregistrid ja templipõhised arhiivid. Nende bürokraatlik mudel mõjutas otseselt hilisemat Ahhemeniidide haldust.

🌱 Enne Pärsia kuningriigi tekkimist (enne 550 eKr):

Pärsia hõimud pärinesid indo-iraani rännetest (II aastatuhat eKr). 8. sajandi lõpus eKr asusid nad elama Parsa piirkonda (tänapäeva Fars) meedlaste ülemvõimu alla. Peamised hõimud, mida mainivad Herodotos ja kiilkirjaallikad:

– Pasargaadid — juhtiv hõim (Küüros II suguvõsa).

– Marafiidid ja Maspiidid — liitlassuguvõsad.

– Väiksemad sugulashõimud: kosseelased, sagartlased ja elümaalased.

Kultuuriliselt ühendasid varased pärslased iraani nomaaditraditsioonid elamiidi ja Mesopotaamia administratiivsete süsteemidega — luues sünkretilise aluse Ahhemeniidide impeeriumile.

🏰 Ahhemeniidide Pärsia kuningriik (u 550–330 eKr)

Tasub uurida riigi ühiskondlikku struktuuri. Küüros Suure valitsemisajal ühendas impeerium meedlased, elamiidid ja mesopotaamlased. Darei I institutsionaliseeris hiljem satraapiate süsteemi — piirkondlikud kubermangud (20–30), igal oma maksukvoodid, kuninglikud teed ja garnisonid.

Oluline osa andmeedastusest oli kuninglik postiteenus ja Kuninglik tee (Suusa–Sardes, umbes 2700 km). Kolmekeelne administratsioon (vanapärsia, elamiidi ja akadi keel), ehkki mitte eriti mugav riigihalduseks, oli vajalik üleminekuperioodi keelelise ja poliitilise ühtsuse saavutamiseks.

Nagu igas mõõdukalt arenenud ühiskonnas, leidis ka siin sotsiaalne kihistus oma koha riigi korralduses. Selle võib jagada järgmiselt: kuninglik perekond ja aadlikond (õukonna aristokraatia), sõjaline eliit („Surematute“ rügement), vaimulike ja kirjutajate klass (elamiidi ja aramea kirjutajad) ning käsitöölised ja talupojad.

Provintside elanikud säilitasid kultuurilise autonoomia, olles samal ajal kohustatud maksma andamit.

Religioon keskendus zoroastrismile, mis rõhutas eetilist duaalsust (Aša vs. Druž) ja mõjutas riigi ideoloogiat — „kuningas Ahura Mazda armust“.

Aeg mõõtühikutele...

Siin esitame võrdleva tabeli, mis näitab ühikute päritolu ja nende kasutust kuningriigis.

Pärsia pikkusühikud
Ühik	Allikas	Ligikaudne tänapäevane ekvivalent	Märkused
Küünar (Arš)	Babüloonia	≈ 0,525 m	Kasutati ehituses ja arhitektuuris.
Parasang	Meedia/Iraani	≈ 5,5 km	Standardne ühik reiside ja sõjaliste vahemaade jaoks.

Pärsia pindalaühikud
Ühik	Allikas	Ligikaudne tänapäevane ekvivalent	Märkused
Noolelask (sarnane pletronile)	Iraani-Kreeka ühiskasutus	≈ 0,04 ha	Maamõõt maksustamise eesmärgil.

Pärsia massiühikud
Ühik	Allikas	Ligikaudne tänapäevane ekvivalent	Märkused
Seekel	Babüloonia pärand	≈ 8,4 g	Hõbeda põhjal loodud kaubandusühik.
Mina	60 seeklit	≈ 504 g	Administratiivne kaalühik.
Talent	60 minat	≈ 30,2 kg	Keiserliku varakambri standard.

Pärsia ruumalaühikud
Ühik	Allikas	Ligikaudne tänapäevane ekvivalent	Märkused
Artaba (kuivainetele)	Pärsia	≈ 51 L	Kasutati teravilja jaoks; hilisema hellenistliku modius’e alus.
Homerose-tüüpi anum (vedelikele)	Mesopotaamia	≈ 220 L	Kasutati kuninglikes aitades.

Pärsia eristus kõigist oma eelkäijatest kui eeskujulik empiirilise lähenemise näide vallutatud territooriumide haldamisel ning neid põhimõtteid võib kokku võtta mitmes tees.

- Tõhus maksusüsteem ja ühtlustatud kaalud ning mõõdud.

- Taristu: kanalid, teed ja postijaamad.

- Kaubandustolerants: mitmekeelne ja mitmevaluutaline impeerium.

- Kultuuriline levik: Indusest Egeuse mereni – nende metrologia mõjutas hiljem kreeka, seleukiidide ja islami süsteeme.

Kuid nagu iga leiutise puhul, viisid ka nende lapselikud eksimused ja alahinnatud vead protoimpeeriumi allakäiguni. Impeeriumid surevad alati...

See artikkel on osa pikast väljaandest. [Mine täisversiooni juurde →]