Rooma – kultuuriline taust, mis kujundas selle mõõtesüsteemi
See peatükk tutvustab Vana-Rooma kultuurilist tausta, mis oli aluseks selle mõõtesüsteemi arengule.
Rooma tee mõõtestandardite kehtestamiseni
Standardite loomiseks on vaja teatud tingimusi – millised need on?
Kui vaatleme Rooma tekkimise varajast etappi globaalsest ajaloolisest vaatenurgast, näeme, et see ei olnud üks maailma vanimaid kultuure. See asjaolu võis isegi olla eelis (Rooma ja tema tolleaegsete elanike jaoks), sest osa ühiskondlikust mehhanismist oli juba leiutatud ning Rooma pidi need lihtsalt üle võtma ja oma süsteemi integreerima.
Sotsiaal-kultuurilisest vaatenurgast lähtudes tekivad kõik standardiseerimise eeldused alati ühiskonnasisesete suhete vajaduste kaudu.
Mida see tähendab? Näiteks kujutagem ette olukorda, kus kaks perekonda elavad naabritena.
Kas arvate, et nad vajavad väga keerukat süsteemi, et üksteisega lihtsaid kaupu vahetada, selle asemel et aeg-ajalt vastastikku vahetusi teha vastavalt vajadusele?
Teine olukord ilmneb kaubandusoperatsioonide ahelas. Üks isik müüb toote naabrile, see müüb selle edasi kolmandale isikule, kes omakorda viib eseme kaugemale, et seda seal edasi müüa.
Selles viimases skeemis saame rekonstrueerida tingimused, mis on vajalikud sellise toote elutsükli toimimiseks. Ainult sellises olukorras tekivad turuinstrumentide arengu eeldused, mis viivad mõõtesüsteemide, rahasüsteemide, kokkuleppereeglite ja paljude kõrvalmehhanismide tekkimiseni, mis toetavad kaubandust ja sotsiaalset suhtlust selles kujuteldavas ühiskondlikus mehhanismis.
Mida me teame mõõtühikutest varases Roomas?
Roomlased võtsid üle mitu Kreeka mõõtühikut.
Tutvustame neid: Digitus (sõrm), Pes (jalg), Palma (peopesa), Uncia (toll), Cubit (küünar), Gradus (samm), Passus (kahekordne samm).
Need ühikud laenati Kreeka linnriikidelt (polis’id), mis peegeldab Kreeka kultuuri ja kaubanduse mõju varasele Rooma ühiskonnale.
Rooma laienedes tekkisid mõõtestandardites piirkondlikud erinevused (näiteks: Pes Monetalis – umbes 296 mm, kasutati rahanduses; Pes Drusianus – umbes 333 mm, kasutati mõnes provintsis, eriti Alam-Germaanias; Pes Atticus – umbes 300 mm, kasutati Attikas). Need erinevused olid mõjutatud kohalikest kommetest, praktilistest vajadustest ja erinevate kultuuride lõimumisest laienevas Rooma impeeriumis.
Võib-olla on aeg paljastada tõelised kuldstandardid — kas olete kunagi kuulnud, kust pärineb väljend „kuldstandard“?
Oleme juba põgusalt käsitlenud varajast Roomat, kuid siin on sobiv rõhutada pöördepunkti tingimuste kujunemises, mida me nii sageli mainime ja mis viisid lõpuks standardiseerimiseni. Ja see pöördepunkt on kuulus ning hästi tuntud „Rooma Kaksteist Tabelit“.
Kuigi mitte otseselt, kujutavad Kaksteist Tabelit endast nullpunkti kogu hilisemale Rooma arengule — nii õiguslikele kui ka paljudele teistele kultuurilistele struktuuridele, sealhulgas mõõtühikute ühtlustamisele.
Formaalsed standardiseerimispüüdlused (umbes 1. sajand eKr – 1. sajand pKr). Nimetatud tabelites määratleti magistrite ja maamõõtjate roll ning aja jooksul tehti otsus ühtlustada kasutusel olnud mõõtühikud. Nad kasutasid selliseid tööriistu nagu groma — mõõtmisriist, millega määrati täpsed mõõtmed maa jaotamisel ja ehitamisel.
Kui loendame standardiseeritud ühikud, saame lühikese nimekirja: Pes (jalg) – umbes 296 mm; Uncia (toll) – üks kaheteistkümnendik jalast, umbes 24,6 mm; Mille Passus (miil) – 1 000 sammu, umbes 1 480 meetrit; Actus – pindalaühik, 120 jalga × 120 jalga; Jugum – maa-ala mõõtühik, umbes 2 523 m².
Kui meie lugupeetud lugeja soovib rohkem teada saada Rooma Kaksteist Tabelit kohta, võib ta külastada seda artiklit...Lubasime selgitada, kust pärineb väljend „kuldstandard“?
Ühel päeval ärkas üks mees tugeva peavaluga. Võib-olla jõi ta eelmisel päeval liiga palju — me ei tea, kuid... keiser Augustus lasi Rooma foorumil püstitada monumendi, mis tähistas kõigi Rooma teede alguspunkti, sümboliseerides vahemaade tsentraliseerimist ja standardiseerimist kogu impeeriumis.
Allolevast tabelist leiate Rooma standardiseeritud mõõtühikud Rooma impeeriumi perioodist (enne selle jagunemist).
| Ühiku nimetus | Vastavus meetrites | Jaotus | Kasutusotstarve |
|---|---|---|---|
| Pikkus, Rooma jalg (Pes) | Umbes 0,296 m | Jaotatud 12 uncia’ks (tolliks), igaüks umbes 24,6 mm | Standardühik pikkuse mõõtmiseks ehituses, maa jaotamisel ja igapäevaelus. |
| Pikkus, Rooma miil (Mille Passus) | 1 000 sammu, umbes 1 480 meetrit | - | Standardühik vahemaade mõõtmiseks Rooma teedel. |
| Kaal, Rooma nael (Libra) | Umbes 0,3289 kg | Jaotus: 12 uncia (untsi), igaüks umbes 27,4 g | Standardühik kaalu mõõtmiseks kaubanduses ja vahetuses. |
| Maht, Rooma vedelikumõõt (Sextarius) | Umbes 0,546 liitrit | - | Standardühik vedelike mõõtmiseks, ligikaudu võrdne ühe pintiga. |
Rooma mõõtühikute kokkuvõte
Oleme loetlenud Rooma mõõtesüsteemi peamised tingimuslikud elemendid ja siin tuleks üksused kokku võtta, et säilitada järjepidevus artikli teemaga.
| Ühiku nimi | Päritolu | Standardiseerimine | Kasutus | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| Pes (Rooma jalg) | Rooma jalg (pes) oli mõjutatud Kreeka ja Etruski mõõtudest. | Keiser Augustuse ajal standardiseeriti pes monetalis umbes 296 millimeetrini. | Kasutati ehituses, maa mõõtmises ja igapäevaelus. | Piirkondlikud erinevused: mõnes provintsis, näiteks Alam-Germaanias, kasutati pes Drusianus't, mille pikkus oli umbes 333 mm. |
| Uncia (Toll või Unts) | Tulenes rooma jalast, uncia moodustas ühe kaheteistkümnendiku jalast. | Standardiseeriti umbes 24,6 millimeetrini. | Kasutati nii pikkuse kui ka kaalu mõõtmiseks. | Pärand: tänapäeva ingliskeelne sõna „inch“ (toll) tuleneb uncia'st. |
| Mille Passus (Rooma miil) | Rooma miil põhines vahemaal, mis kaeti 1 000 sammuga. | Määrati 5 000 rooma jalale, ligikaudu 1 480 meetrit. | Kasutati vahemaade mõõtmiseks Rooma teedel. | Pärand: tänapäeva miil tuleneb rooma mille passus'est. |
| Jugum (Aaker) | Jugum oli maa-ala mõõtühik. | Määratleti kui 240 × 120 rooma jalga, umbes 2 523 ruutmeetrit. | Kasutati põllumajanduses ja maajaotuses. | Pärand: ingliskeelne termin „acre“ (aaker) tuleneb jugum'ist. |
| Libra (Nael) | Rooma nael (libra) oli kaaluühik. | Määratleti ligikaudu 328,9 grammi. | Kasutati kaubanduses ja kaupade vahetuses. | Pärand: lühend „lb“ naela tähistamiseks tuleneb sõnast libra. |
| Sextarius (Vedelikumaht) | Sextarius oli vedeliku mahu mõõtühik. | Määratleti kui üks kuueteistkümnendik amforast, umbes 0,546 liitrit. | Kasutati vedelike, näiteks veini ja õli mõõtmiseks. | - |
| Pertica (Mõõtevits või mõõtkepp) | Pertica oli mõõtevits, mida kasutasid rooma geodeedid. | Tavaliselt võrdus see 10 rooma jalaga, umbes 2,96 meetrit. | Kasutati maamõõtmisel ja ehituses. | - |
| Groma (Geodeetiline instrument) | Groma oli rooma geodeetiline instrument. | Kavandatud täisnurkade tagamiseks maamõõtmisel. | Kasutati teede ja hoonete planeerimisel ning ehitamisel. | - |
Oleme varem märkinud, et standardiseerimine hõlmab alati territooriumi, kus kehtib valitseja võim. Aga mis saab piirkondadest, kus sellised standardid juba eksisteerisid? Kas kohalikud sotsiaalsed reeglid ja õigused koos traditsiooniliste mõõdusüsteemidega asendatakse täielikult vallutaja kehtestatud normidega (vallutatud riikide puhul)?
Näib sobiv hetk pöörata pilk Roomast eemale ja vaadata Lähis-Itta, praegusesse Iisraeli, juudi kuningriigi languse ajal Rooma impeeriumi võimu alla.
See artikkel on osa pikast väljaandest. [Mine täisversiooni juurde →]
Selgitav väljaanne, mis käsitleb mõõtmismetoodika ja mõõtühikute esituse aluspõhimõtteid.
Arheoloogiline ülevaade Nabta Playa kultuurist artikli kontekstis (mõõtühikud eri kultuurides).
Ülevaade Sumeri riigi sotsiaalsest hierarhiast, haldusest ja majanduslikust korraldusest.
See peatükk on pühendatud kahele kultuurile — Babülooniale ja Pärsiale — ning siin uurime, miks...
Siin pöördume tagasi kultuuri juurde, mis on juba möödunud, kuid vaatleme seda teise nurga alt...
Oleme läbinud palju kultuure, ja maailm näib ikka veel lõputa. Meie teekond jätkub — seekord...
