See peatükk on pühendatud kahele kultuurile — Babüloonia ja Pärsia. Allpool selgitame miks
Tavalisus ja korrapära — see pole ju see, mida te meilt ootate, eks? Täpselt nii — kuid palun, olge keskkonna vastu lugupidavad: alates kohvitopsidest kuni korvideni, visake kõik õigesti ära! (Mäletate, oli ju kohvipaus...)
Nagu hästi teada, avaldasid mõlemad mainitud suurriigid Iisraeli kuningriigile märkimisväärset mõju, ja seetõttu pööramegi nüüd oma tähelepanu neile.
Kaks kultuuri, mis olid kõige tihedamalt seotud Iisraeli (Juuda) kuningriigi hilisema eluga, kujundasid selle poliitikat, majandust, religiooni ja isegi metrologiat.
Siin püüame anda ülevaate sellest, kuidas nende mõju kihistus Iisraeli saatusele — seejärel süveneme iga kultuuri eripäradesse kui nende mõõtesüsteemide kujundavasse tausta (nagu meile meeldib teha).
🏰 Babüloonia — Vallutaja ja Kultuuriline Jälg
Avastatav ajajärk jääb ligikaudu aastatesse 620–539 eKr ning on seotud kooliajast tuttavate isikutega — Nebukadnetsar II ja Nabonidus (ei tunne? Vaadake allolevat linki, et rohkem teada saada: Nebukadnetsar II, Nabonidus — loe edasi).
Iisraeli maa vallutati nende kahe võimsa juhi juhtimisel, mida saatis babüloonia julmus: Jeruusalemma hävitamine (586 eKr), esimese templi purustamine ja Juuda eliidi küüditamine. See sündmus ei hävitanud ainult riikluse alust — see ühtlustas iisraellaste teadmised babüloonia kirjutus- ja mõõtesüsteemide kaudu.
Mõned uuendused kehtestati ka Iisraeli riigile (täpsemalt sellele, mis sellest alles jäi). Sel ajal toimus halduslik standardiseerimine: aramea kiri ja babüloonia arveraamatud leidsid tee juudi praktikatesse; ‼️ mõõtühikud, nagu seekel, miina ja talent, formaliseeriti babüloonia suhtesüsteemi järgi (60-põhine seksageesne loogika).
Te kindlasti teate, et iisraellased kasutavad kahte kalendrisüsteemi — kaasaegset (nagu me kõik igapäevaelus) ja nende oma, rahvuslikku, mis on tihedamalt seotud juudi usulise traditsiooniga. Täpsemalt öeldes pärineb see babüloonia kuu-päikese ajamõõtmise süsteemist, mis asendas kohalikud kalendrid ja mõjutas heebrea kalendri arengut.
🏰 Pärsia — Korraldaja ja Taastaja
- See periood hõlmab ligikaudu aastaid 539–332 eKr. Arutletud Ahhemeniidide Pärsia valitsejad on: Kyros Suur, Darei I ja Artakserkses I.
Mõju: vallutus võib hinnanguliselt olla enamasti positiivne kohaliku elanikkonna jaoks, sealhulgas nende sotsiaalse struktuuri taastamine (mis muide taastati). Kyrose dekreet (539 eKr) lubas juudi pagulastel tagasi pöörduda ja templi üles ehitada — muutes Pärsia esimeseks „vabastajaks“.
Huvitaval kombel võib täheldada ka mõningaid sotsiaalsete arengute positiivseid jooni. Ahhemeniidide satraapiasüsteemi all sai Juuda (Yehud Medinata nime all) poolautonoomseks provintsiks — poliitiliselt allutatud, kuid kultuuriliselt elavnenud.
Loomulikult oli mõõtesüsteemide ühtlustamine keskvõimu all vältimatu; seetõttu ühtlustas Pärsia kaalud ja mõõdud — pärsia dariku, siglosi ja kuningliku küünra — mis hiljem võeti üle juudi süsteemides pärast pagendust.
✏️ Mitte täiesti kindlalt, kuid ettevaatliku oletusena võib arvata, et zoroastrismi duaalsus mõjutas peenelt hilisemat juudi teoloogiat, eriti eshatoloogiat (hea vs kuri, elu pärast surma).
✏️ Seega viib see mõjude segu meid järeldusteni, mida ei saa eirata. Pärast pagendust kujunenud juudi maailm oli hübriidne: babüloonia täpsus mõõtmistes, astronoomias ja kaubanduses; pärsia bürokraatlik kord halduses ja maksustamises; juudi teoloogiline vastupidavus — muutunud, kuid murdmata — kultuur, mis ellu jäi tänu kohanemisele.
Ja see kirjeldus rikastab märkimisväärselt peatükki Iisraeli kuningriigist — ja jah, see pole veel kõik, nii et — tere tulemast!
See artikkel on osa pikast väljaandest. [Mine täisversiooni juurde →]
Selgitav väljaanne, mis käsitleb mõõtmismetoodika ja mõõtühikute esituse aluspõhimõtteid.
Arheoloogiline ülevaade Nabta Playa kultuurist artikli kontekstis (mõõtühikud eri kultuurides).
Ülevaade Sumeri riigi sotsiaalsest hierarhiast, haldusest ja majanduslikust korraldusest.
See peatükk tutvustab Vana-Rooma kultuurilist tausta, mis pani aluse selle mõõtmissüsteemi arengule.
Siin pöördume tagasi kultuuri juurde, mis on juba möödunud, kuid vaatleme seda teise nurga alt...
Oleme läbinud palju kultuure, ja maailm näib ikka veel lõputa. Meie teekond jätkub — seekord...
