Kultuuriline üleminek Aafrika eelajaloost Sumerisse ja Egiptusesse ehk suur rändetee

Levinud lähenemine, mille puhul iga väide püütakse toetada pealkirjadega stiilis „Briti Kuninglik Selts avastas, et märjad aluspesud on geeniuse märk“, ei ole meie viis. Kui teatud punktid vajavad selgitamist, peaks meie lugupeetud lugeja olema kannatlik ja valmis kaaluma argumente, mis toetavad käesolevas artiklis esitatud väiteid.

Õiglaselt öeldes aktsepteerib kaasaegne antropoloogia üldiselt hüpoteesi inimese rändeteest Aafrika mandrilt. Selle asemel, et tugineda väidetele nagu „Mõni selts avastas“, põhineb see hüpotees mitte ainult deklaratsioonidel, vaid ka arvukatel arheoloogilistel tõenditel (vt allpool olevat linki: „Suur rändetee… vaata lisaks“).

Selles peatükis käsitleme mõõtesüsteemide arengut. On loogiline liikuda läbi Vahemere piirkonna, seejärel naasta Aafrikasse koos selle Egiptuse tsivilisatsiooniga ja jätkata edasi juudi kuningriigi suunas.

Suur rändetee… vaata lisaks

Tigrise ja Eufrati vahel ehk tsivilisatsioonide häll

See peatükk on pühendatud Sumeri kuningriigile. Siin anname lühikese ülevaate tsivilisatsiooni peamistest sotsiaalsetest ja kultuurilistest omadustest, samas kui üksikasjalikum käsitlus ootab meid osas, mis käsitleb selle kultuuri metroloogilisi tööriistu, mis on tänapäevani avastatud.

Sumerist ehk mida me täna teame...

Sumeri tsivilisatsiooni linnade väljakaevamised

Ajavahemik, mida teadlased tavaliselt kasutavad Sumeri tsivilisatsiooni sotsiaal-kultuurilise ja ajaloolise nähtuse kirjeldamiseks, jääb ligikaudu aastatesse 4500–1900 eKr. Lühidalt öeldes hõlmas nende võimu all olev territoorium peamiselt Lõuna-Mesopotaamiat (tänapäeva Lõuna-Iraak), Tigrise ja Eufrati jõgede vahel. Enamasti peetakse sumereid maailma esimeseks linnatsivilisatsiooniks, kellele omistatakse varased saavutused kirja (kiilkirja), seaduskoodeksite, niisutussüsteemide ja organiseeritud linnriikide loomisel.

Kokkuvõtlikult võib Sumeri majandust kirjeldada kui niisutuse abil saavutatud põllumajandussaaduste ülejäägil põhinevat süsteemi, millele lisandusid kaubandusvõrgustikud Anatoolia, Pärsia lahe ja Levanti piirkondadega ning käsitöö erialad, nagu metallurgia, keraamika ja tekstiilitootmine.

Vaatleme nüüd sotsiaalset struktuuri. Võib õigustatult küsida, miks me lisame nii palju taustainfot, eriti kui lugeja soovib teada ainult kultuuris kasutatud pikkusühikuid. Meie kaitseks peame rõhutama, et ilma kultuurilist konteksti mõistmata on üksik artefakt vaevalt tõlgendatav. Iga artefakt on väljendus, millest me tuletame tähenduse, võimaldades meil seda (selle artikli kontekstis) tõlgendada kui mõõtühikut.

Allpool leiate tabeli olulisematest Sumeri arheoloogilistest artefaktidest koos nende tüübi, eesmärgi ja ligikaudsete kuupäevadega. See on faktiline ja lühike ülevaade, sobiv teaduslikuks viiteks.

Sumeri arheoloogilised artefaktid
Artefakt / Ese	Tüüp	Eesmärk / Kasutus	Väljakaevamiskoht	Ligikaudne dateering (eKr)	Märkused / Tähtsus
Saviarvestustahvlid	Administratiivne	Toiduportsjonite, maksude ja kaubanduse registreerimine	Ur, Lagash, Girsu	2100–2000	Dokumenteeritud majandustegevus; oluline metroloogiauuringute jaoks
Matemaatilised tahvlid	Õppe / Administratiivne	Aritmeetika, geomeetria, metroloogia	Ur, Nippur, Uruk	2000–1800	Näitab 60ndik süsteemi kasutust; mõõdeti pikkust, pindala ja mahtu
Tasukivid / kaalud	Standardiseeritud kaalud	Kaubandus, maksustamine	Ur, Kiš, Lagash	2500–2000	Alus šekeli, mina ja talendi süsteemile; kaubanduse standardiseerimine
Küünarvarre pulgad / mõõtevardad	Pikkuse mõõtmine	Maamõõtmine, ehitus	Ur, Nippur	2500–2000	Standardiseeritud mõõtühikud nindan, šu, kuš
Silindripitsatid	Administratiivne / Autentimine	Kaubanduslepingud, õigusdokumendid	Ur, Uruk	3000–2000	Tagasid tehingute autentsuse; kasutati arvestuses
Zikuraadid	Religioosne / Administratiivne	Templid, majanduskeskused	Ur (Uri zikuraat), Uruk, Lagash	2100–2000	Templid toimisid nii religioossete kui majanduslike keskustena
Jaotamisnõud / anumad	Mahumõõtmine	Teravilja, õlle, õli jagamine	Lagash, Girsu	2100–2000	Ühikud: sila, ban, gur; tõendid majandusliku metroloogia kohta
Maamõõtmise kirjed	Kivi / Savi	Piiride märkimine, põldude mõõtmine	Lagash, Girsu	2500–2000	Standardpikkused (nindan, šu) kasutati maajaotuses
Astronoomilised / kalendritahvlid	Vaatluslik	Aja arvestus, niisutus, pühad	Nippur, Ur	2000–1800	Varajane astronoomia; seotud praktilise ressursiplaneerimisega
Kuninglikud kirjed / steeled	Poliitiline / Religioosne	Seadused, teod, saavutused	Ur, Uruk, Lagash	2600–2000	Salvestasid kuningate tegevused; sisaldasid mõnikord standardmõõte

Sumeri ühiskondliku ja majandusliku struktuuri ülevaade...

Iga linn oli iseseisev linnakeskus, mis oli tavaliselt korraldatud zikuraadi – hiiglasliku templikompleksi – ümber, mis domineeris silmapiiril. Zikuraat oli mitte ainult religioosne keskus, vaid ka halduskeskus, kus korraldati majandustegevusi nagu ladustamine, jaotamine ja maksustamine. Templite ümber asusid valitsejate paleed, aadlike kodud, turuplatsid, käsitööliste töökojad ja tavakodanike elamupiirkonnad. Kanalite ja niisutusvõrkude süsteem ulatus linnast välja, ühendades selle põllumajanduslike aladega.

Kuningal oli poliitiline, religioosne ja sõjaline võim. Ta valvas linna kaitse üle, kontrollis ressursside jaotamist ja juhtis avalikke töid, nagu kanalite, müüride ja templite ehitust. Kuningad vastutasid ka mõõtühikute standardimise eest, tagades pikkuse, mahu ja kaalu ühtsuse kogu linnas ja selle territooriumidel. Tuntumate kuningate hulka kuulus Gilgameš Urukist, kes oli kuulus oma monumentaalsete ehitiste ja linnamüüride poolest, ning Urist pärit Ur-Nammu, kes koostas seaduskoodeksi ja tellis zikuraatide ehitamise.

Kaubandus Sumeri linnades oli kõrgelt organiseeritud. Kohalik ja kaugkaubandus hõlmas kaupu nagu teravili, õli, õlu, tekstiil ja metallid. Kaupmehed kasutasid õiglaselt vahetuseks standardiseeritud kaale ja mõõte, samal ajal kui templid ja paleed haldasid maksude kogumist ja ressursside jaotamist. Maksud võidi tasuda teravilja, kariloomade, töö või väärismetallidega ning need registreeriti hoolikalt savitahvlitel.

Sumeri „teadlased“ olid templitega seotud spetsialistid, kes rakendasid praktilisi teadmisi halduses, kaubanduses ja ehituses. Nende rollid võib jagada mitmeks kategooriaks:

Kirjutajad: Pidasid kiilkiriandmeid kaubanduse, maksustamise, maa ja töö kohta. Nad olid hädavajalikud standardiseeritud pikkuse-, mahu- ja kaalumõõtude rakendamisel.

Matemaatikud: Koostasid aritmeetilisi ja geomeetrilisi tabeleid, mis toetasid ehitust, maamõõtmist ja majanduse haldamist.

Maamõõtjad: Mõõtsid põlde, kanaleid ja ehitusplatse standardvarraste ja ühikute (nindan, šu, kuš) abil. Nende töö tagas õiglase maksustamise ja täpse ehituse.

Astronoomid / kalendri eksperdid: Jälgisid taevakehi, et koostada kuutsükli kalendreid, mis määrasid niisutuse ja religioossete pidustuste ajakava.

Kaalumis- / mahuasjatundjad: Standardiseerisid ühikud nagu šekel (muide, kas märkasite sarnasust Iisraeli kaasaegse valuutaga?), mina, talent (kaal) ning sila, ban, gur (maht), tagades ühtsuse kaubanduses ja maksustamises.

Aga kuidas on sumeri mõõtühikutega?

Sumeri tsivilisatsiooni kokkuvõtlik tabel
Kategooria	Ühik / Element	Ligikaudne meetermõõt	Alamühikud	Eesmärk / Kasutus	Tõendid / Artefakt	Allikas / Viide
Pikkus	Ammatu (Küünar)	~49,5 cm	1 nindan = 12 ammatu	Ehitus, linnaplaneerimine, kanalite rajamine	Mõõdupulgad, arhitektuuriplaanid, tellised	Kramer 1981; Postgate 1992
	Nindan (Varras)	~5,94 m (≈ 12 küünart)	1 nindan = 12 ammatu = 72 šu = 360 kush	Maa mõõtmine, suured ehitised	Vaskvarraste standardid (Nippur), piirimärgid	Civil 2000; Postgate 1992
	Šu (Jalg)	~29,7 cm	6 šu = 1 ammatu	Väiksemad ehitustööd, käsitöö	Tellised, hoonete jäänused	Civil 2000; Jacobsen 1960
	Kush (Sõrm)	~1,65 cm	30 kush = 1 ammatu	Täpsed mõõtmised käsitöös ja maamõõtmisel	Savist mõõdupulgad märkidega	Kramer 1981; Civil 2000
	Beru (Topeltvarras)	~11,9 m (≈ 2 nindan)	2 nindan	Pikad vahemaad (teed, kanalid)	Mõõtetahvlid, piirimärgid	Postgate 1992; Civil 2000
Maht	Sila	~1 liiter	Põhiühik	Teravili, õlu, õli, toiduratsioonid	Savist mõõteanumad, ratsioonitahvlid	Kramer 1981; Civil 2000
	Ban / Ban-gur	~10 sila	10 sila = 1 ban	Päevaratsioonid, väiksemad teraviljakogused	Majandustahvlid, administratiivsed kirjed	Postgate 1992; Civil 2000
	Gur	~300 liitrit	1 gur = 300 sila	Templiladustamine, maksud, teravili hulgi	Tahvlid Urist, Girsust, Urukist	Kramer 1981; Jacobsen 1960
	Nindani kuup	Tuletatud pikkusühikutest	–	Mahuarvutused, ehitus	Savimudelid, ladustusanumad	Civil 2000
Kaal	Šekel	~8,33 g	Põhiühik	Hõbeda kaalumine, kaubandus, maksustamine	Kivikaalud, tasakaalukivid	Kramer 1981; Civil 2000
	Mina	~500 g	60 šeklit = 1 mina	Kaubandus, maksud	Kaaluviidad, tasakaalukivid	Postgate 1992
	Talent	~30 kg	60 mina = 1 talent	Suurkaubandus, metallid, templiohvrid	Kivikaalud, tahvlid	Civil 2000; Jacobsen 1960
Matemaatika / Arvutused	Aritmeetika	–	–	Liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine	Savist tahvlid, arvestustekstid	Robson 2008; Kramer 1981
	Geomeetria	–	–	Maa mõõtmine, kanalite ehitus, templiplaanid	Mõõtetahvlid, arhitektuuriplaanid	Postgate 1992; Civil 2000
	Probleemide lahendamine / Algebra	–	–	Tööjõu jaotus, ratsioonid, lepingud	Ur III tahvlid, ülesannete tahvlid	Robson 2008
	Kuuekümnendsüsteem	Baas-60	–	Astronoomia, ajamõõtmine, murdosad, arvestus	Numbrilised tahvlid, astronoomilised kirjed	Friberg 2005; Civil 2000
	Astronoomia / Kalender	–	–	Kuu kalendrid, niisutusplaanid, pühad	Vaatlustahvlid	Kramer 1981; Postgate 1992

Mõõtühikud (Uskumatu, suures plaanis jõuame taas pikkusteni?)

Kõigepealt tuleb märkida midagi mõõtühikute sümboolse ja abstraktse olemuse kohta kui sotsiaal-kultuurilise nähtuse kohta. Nagu iga teinegi sotsiaalse kokkuleppe vorm, on standardiseerimine — sõltumata sellest, millist ühtlustuse vormi see esindab — kultuuri ainulaadne tunnus, millel need standardid põhinevad. Edasine ühiskondadevahelise suhtluse areng võib viia sarnasuse (või tajutud sarnasuse) ning mõõtühikute ülekandumiseni ühest kultuurist teise...

Pikkuse, mahu ja kaalu ühikud

Sumerlased töötasid välja mõõtesüsteemi praktilisteks eesmärkideks, nagu ehitus, maa jaotus ja kaubandus. Arheoloogilised tõendid pärinevad kiilkirjatahvlitelt, mis kajastavad tehinguid, ehitust ja mõõdistamist.

Pikkuse osas on peamised üksused, mis on tuletatud dešifreeritud allikatest: Küünar (nindan / šu-si) ≈ 49,5 cm, Jalg (šu) ≈ 30 cm, Kush (sõrm) ≈ 1/30 nindani (nagu varem mainitud).

Mahumõõtühikud on: Sila (liitriühik) ≈ 1 liiter, Gur = 300 sila (kasutatud vilja, õlle ja õli mõõtmiseks).

Kaalumõõtühikud on: Šekel ≈ 8,33 g, Mina = 60 šeklit ≈ 500 g, Talent = 60 minat ≈ 30 kg.

Arvame, et põhjalikud arutelud sotsiaalkultuurilise väljenduse konteksti üle — nagu väikesed ojad, mis suubuvad ühiskondliku suhtluse ja koostoime järve — ei kuulu siia. Kuid kuna mõõtühikud kuuluvad täpselt sellesse normide ja reeglite valdkonda, jääb lühike arutlus siiski õigustatuks.

See artikkel on osa pikast väljaandest. [Mine täisversiooni juurde →]